Õpilaste hulgas populaarsust koguv taimetoitlus toob kaasa terviseriskid ({{commentsTotal}})

Taimetoitlus võib tervislikku olukorda parandada
Taimetoitlus võib tervislikku olukorda parandada Autor/allikas: Wikimedia Commons

Eesti kooliõpilaste hulgas on ühe rohkem taimetoitlasi, kes on lihast loobunud armastusest loomade vastu. Samas on nende toidupäevikustest märgata ohtu jätta oma organism oluliste vitamiinide ja mikroelementide vaegusesse, selgub Tallinna reaalkooli abituriendi Karmen Markovi uurimusest.

Taimetoitlus on viimastel aastatel muutunud populaarsemaks nii Eestis kui ka mujal maailmas. Üha enam ilmub poelettidele piima-, muna- ja valmistoodetele alternatiivseid vegan variante. Eesti veganite Facebooki grupis on enam kui 4000 liiget, kuid Rootsis, kus elanike arv on üheksa korda suurem, on veganite grupis kõigest tuhat liiget rohkem.

Taimetoitluse populaarsuse põhjuseks on teadlikkus suurfarmides toimuvast ning kliima- ja keskkonnaprobleemide seosest loomakasvatusega. Taimetoitlusest on kujunenud trend, mida paljud soovivad katsetada.

Karmen Markovi uurimistöö eesmärk oli välja selgitada taimetoitluse negatiivsed ja positiivsed küljed ning saada teada, kas taimetoitlus on ilma tervist rikkumata võimalik. Samuti soovis ta uurida, kuidas taimetoitlased ise enda toitumisharjumuse muutmisest tulenevaid muutusi tervises hindavad. Töös analüüsiti taimetoitlaste hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi ning viie vegani toitumist toitumispäevikuid.

Kuigi taimetoitlus on paljude organisatsioonide (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Harvard School of Public Heatlh, Dietitians of Canada) poolt heaks kiidetud, on taimetoitlusel tavapärase tasakaalustatud tervisliku toitumisega võrreldes mitmeid aspekte, millele peab keskmisest rohkem tähelepanu pöörama.

Taimne toit ei sisalda B12- ega D-vitamiini, probleemsed on ka asendamatud aminohapped, oomega-3 rasvhapped, kaltsium ja jood ning tähelepanu tuleks pöörata ka raua, seleeni, tsingi ja B2-vitamiini kättesaamisele.

296 taimetoitlasest õpilase seas läbi viidud küsitluse tulemusena selgus, et enamasti hakatakse taimetoitlaseks kaastundest loomade vastu. Üle poolte taimetoitlasest arvestab taimetoitlusega kaasnevate ohtudega ja toitainete vajadusega ning taimetoitlased hindavad sellest toitumisstiilist tulenevaid muutusi organismis pigem positiivselt kui negatiivselt.

Küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et taimetoitlus on naiste seas populaarsem kui meeste seas, 296 vastanu seas oli vaid 18 meest (vt lisa 4 tabel 1). Kõige levinum taimetoitluse tüüp nii meeste kui naiste seas oli veganlus.

296-st vastajast olid peaaegu pooled (139 inimest) veganid.

Hüpotees nr 1:

Uurimistöö üks hüpotees oli, et enamik taimetoitlasi jälgivad enda toitumist ja on teadlikud taimetoitluse puudustest, kuid ei pööra neile tähelepanu ning ei koosta enda menüüd vastavalt toitainete vajadusele.

Selle hüpoteesi lükkasid Karmen Markovi uuringu tulemused ümber. Ligi 91% vastanud taimetoitlastest on teadlikud taimetoitluse puudustest ning enam kui pool (55%) leiab, et arvestavad menüü koostamisel toitainete vajadusega kas palju või väga palju.

Hüpotees nr 2:

Uurimistöö teine hüpotees oli, et taimetoitluse populaarsus on viimaste aastate lõikes kasvanud ning taimetoitlaseks hakkamise põhjused on enamasti eetilised.

See hüpotees pidas paika. Kõige enam oli vastanute hulgas neid, kes on taimetoitlased olnud 6 kuud või 2 aastat, järelikult on viimaste aastate lõikes taimetoitluse populaarsus kasvanud. Üle poolte (53%) vastanutest hakkas taimetoitlaseks kaastundest loomade vastu või eetilistest tõekspidamistest, seega pidas paika ka hüpoteesi teine pool.

Miks taimetoitlaseks hakatakse?

Üle poole vastanutest (159 inimest) tõid taimetoitlaseks hakkamise põhjustes välja kaastunde loomade vastu või eetilise mõtlemise.

Teiseks levinud põhjuseks, mida tõid välja ligi pooled vastajad, oli taimetoitluse positiivsed mõjud tervisele.

Taimetoitluse positiivsed mõjud avalduvad sageli paremas enesetundes, rohkemas energias, positiivsetes kaalumuutustes ja paremas näonahas.

Karmen Markov toob oma töös välja, et kuigi hästi planeeritud taimsest toitumisest ei pruugi kujuneda ühegi aine defitsiiti, vajavad mõned toitained tavatoitumisega võrreldes rohkem teadmisi ja planeerimist.

Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata ainetele, mida taimsest toidust üldse ei saa, need on B12-vitamiin ja D-vitamiin. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ainetele, mille vajalik kogus jääb planeerimata taimses toidus tõenäoliselt alla vajaliku koguse: jood, kaltsium, oomega-3 rasvhapped, asendamatud aminohapped (eriti tuleb tähelepanu pöörata metioniini, trüptofaani ja lüsiini vajalike koguste täitmiseks) ja raud. Tavalisest veidi enam tähelepanu vajavad ka vitamiin B2, tsink ja seleen.

Nende ainete vaegused võivad põhjustada näiteks väsimust, külmakartlikkust, kergemat vastuvõtlikkust haigustele, menstruatsioonitsükli häireid, seedeprobleeme, liigeste valulisust, juuste kuivust ja väljalangemist, aga ka erinevaid aneemiaid, neuriiti, skisofreeniale sarnaseid tunnuseid, osteomalaatsiat, rahhiiti, lihaste hüpotooniat, depressiooni, diabeeti, kõrget vererõhku, südame rütmihäireid, kasvupeetust.

Taimetoitlusega kaasnevad negatiivsed mõjud avalduvadki selle uuringu andmete kohaselt sageli külmakartlikkuses, menstruatsioonihäiretes, kuivas nahas, väsimuses, negatiivsetes kehakaalumuutustes ja seedeprobleemides.

Kõige enam levinud taimetoitlusega kaasnev negatiivne muutus on külmakartlikkus, mis esines 39 vastanul 99-st.

Toitumispäevikute analüüs näitas, et kõige probleemsemaks osutus joodi, kaltsiumi ja B12-vitamiini vajaduste täitmine ning kõige vähem probleemsemaks D-vitamiini, B2-vitamiini ja oomega-3 rasvhapete vajaduste täitmine.

Toitainete vajaduste täitmiseks peavad veganid kindlasti teatud toidulisandeid võtma ning enda toitumist jälgima.

Küsitluse tulemuste puhul tuleb arvesse võtta, et need on siiski subjektiivsed, eriti tervise suhtes, sest uuring ei põhine reaalsel meditsiinilisel hinnangul, vaid inimeste enda hinnangul oma tervisliku seisundi muutumisse.

Samuti ei saa reaalselt teada, kui palju taimetoitlased enda toitainete vajadustega arvestavad, sest antud analüüs ei põhine inimeste toitumise jälgimisel vaid nende hinnangul enda toitumisse.

Kas teadsid, et taimetoitlasi võib jagada:

  • Täistaimetoitlased ehk veganid, kelle menüüst on välja jäetud kõik loomset päritolu toidud.
  • Munataimetoitlased e ovovegetaarlased, kes söövad taimset toitu ja muna.
  • Piimataimetoitlased e laktovegetaarlased, kelle menüüsse kuulub taimne toit ja piimasaadused.
  • Muna-piimataimetoitlased e ovo-laktovegetaarlased, kes söövad taimset toitu, muna- ja piimatooteid.
  • Kalataimetoitlased e peskovegetaarlased, kes toituvad taimsest toidust ja mereandidest.
  • Linnuliha-taimetoitlased ehk pollovegetaarlased, kes lihast tarbivad ainult linnuliha.
  • Semivegetaarlsed, kes väldivad vaid punast liha.
  • Fruitariaanid, kes söövad vaid marju ja puuvilja, lisaks seemneid ja teisi taimeosi, mida saab koristada taime vigastamata.
  • Juurvili ja teravili nende menüüsse ei kuulu.
  • Toortaimetoitlased, kes söövad tooreid puu- ja köögivilju, seemneid, pähkleid uskudes, et üle 45˚C töödeldud toit kaotab toiteväärtuse ja on isegi kahjulik.
  • (Allikas: Tervise Arengu Instituut)

Toimetaja: Marju Himma-Kadakas



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.