Õpilasteadlane: Draculast on kadunud algne koletis ({{commentsTotal}})

Neljapäeval algab Tallinna lauluväljakul taas õpilaste teadusfestival. Dracula kujutamisest filmides läbi ajaloo käis saates "Ringvaade" rääkimas XII õpilane Rasmus Rammo.

"Oluline on see, et see tegelane on olnud kogu aeg samasugune, aga kõik lavastajad ja stsenaristid on talle natuke teistsugused omadused külge pookinud. Lavastajate isikupära väljendub tegelases," põhjendas Rammo filmikunsti muutuste uurimiseks Draculale keskendumist. Kokku on Rammo sõnul jõudnud Dracula filmilinadele ja seriaalidesse enam kui 500 korral.

´"Dracula võlu on ajas väga palju muutunud. Kui vaadata näiteks 1931. aasta filmi, siis seal ongi Dracula huvitav kuju just sellepärast, et tal on inimlik külg ka juures. Ühelt poolt on ta kuri ja pahatahtlik tegelane, aga ta on siiski inimese välimusega vähemalt," sõnas õpilasteadlane.

Rammo tööst selgub, et Draculat tõlgendatakse üha loomingulisemalt ja tegelased on muutunud humaansemaks. "Kui esialgne romaan 19. sajandi lõpul näitas tõesti Draculat koletisena, siis nüüdseks ei ole jäänud temast seda esialgset koletist järgi. Talle on poogitud külge romantilisi omadusi ja melanhoolsust," nentis Rammo.

Tallinna lauluväljakul toimuval üritusel esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 83 parimat, kelle hulgast selguvad 28. aprillil preemiate ja eriauhindade saajad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.