Vaataja küsib: kas taimed haigestuvad vähki? ({{commentsTotal}})

Metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan näitab astmelist vähki saaretüvel.
Metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan näitab astmelist vähki saaretüvel.

Inimestel on taimedega kohati rohkem ühist kui arvata oskame. Üht Novaatori vaatajat huvitas, kas ka taimed haigestuvad vähki.

Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhani sõnul nakatuvad taimed küll vähki, kuid selle haigestumise mehhanism pole täpselt inimesega sarnane. Kasvajad tekivad taimedel tavaliselt mõne tekitaja tulemusel. „Tekitajaks on erinevad organismi, näiteks seened või bakterid,” rääkis maaülikooli dotsent.


„Üldiselt on nii nagu ka inimese vähkkasvaja puhul, et mehhanism pole päris selge, sest paljudel juhtudel mõned sellised vähkkasvajat tekitavad seened elavad taimes endas sees. Kui nüüd toimuvad mingisugused ekstsessid, näiteks ilmastikus, võivad ka haigused välja lüüa,” kirjeldas Drenkhan üht võimalikku haigestumisviisi.


Üheks vastavaks näiteks on astmeline vähk, mis tekib nii, et seen kahjustab taime perioodil, mil too on puhkeseisundis – sügisel ja valmistub talveks. Siis suudab vähk surmata kudesid ning tekib haavand, mida nimetatakse vähihaavandiks. Kui puu aktiivsel perioodil taas ärkab, püüab ta haavandit uuesti kinni kasvatada ja kuna haigustekitaja on nõrk, ei suuda ta vastu hakata, puu suudabki haavandi peaaegu kinni kasvatada. Järgmisel puhkehooajal võtab haigus taas võimust ja nii tekibki saarepuule iseloomulik astmeline kahjustus.


Ka teistel puuliikidel on vähkkasvajad, näiteks pärnal ja lehisel. „Lehisel saab sellest vähist lahti nii, et haigestunud oksad võib ära saagida ja põletada,” rääkis Rein Drenkhan. Metsapatoloogi sõnul võib kasvaja vaevata puud vahel aastaid, mõnikord isegi üle kümne aasta. „Ja siis võib puu alla anda üldse mitte selle vähitekitaja tõttu, vaid mõne teise haiguse pärast, see on väike paralleel inimese vähktõvega,” sõnas ta. Samas sõltub kasvaja mõju ulatus puuliigist ja haigustekitajast.


Kõigil Eesti puuliikidel siiski vähktõbe pole – näiteks ei teata arukasel ühtegi vähkkasvajat. Pole ka vahet, kas tegemist on põlismaiste või sissetoodud liikidega, kasvajaid võib esineda nii ühel kui teisel.

 

Puudel võib mõnikord näha väärmoodustisi, pahku. Kas need on samuti kasvajad? „Haiguse mõttes ma pahka ei nimetaks vähkkasvajaks,” selgitas maaülikoolis . Pahk on nähtus, mis tekib kahe erineva organismi koosmõjul, see on tingitud bakteritest, mis mõjutavad puu koe kasvu. Kui puusse satub bakter, hakkab puu kude vohama ja tekivad pahad.



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: