Näljahormoon ärgitab uute närvirakkude teket ({{commentsTotal}})

Kes paar tundi söönud pole, sellel hakkab veres greliinitase tõusma.
Kes paar tundi söönud pole, sellel hakkab veres greliinitase tõusma. Autor/allikas: Still_life88_second/Creative Commons

Mõned inimesed, kes on pikemalt paastunud, on tulnud välja jutuga, et neil on sellest pea selgemaks ja vaim virgemaks läinud. Kui nii, siis võib üheks põhjuseks olla niinimetatud näljahormoon greliin, mis värskeimate uuringute järgi võib aidata tekkida uutel närvirakkudel ja pakkuda kaitset Parkinsoni tõve vastu.

Inimese ja teiste loomade kõht hakkab greliini tootma, kui tühjaks saab. Kes paar tundi söönud pole, sellel hakkab veres greliinitase tõusma. Just greliin võib olla ka näljatunde ja söögiisu tekitaja.

Uuringutest nähtub, et seesama greliin võib turgutada samas ka vaimu. Vähendatud kalorsusega toidul olles lähevad katseloomad tihtilugu nutikamaks. Greliinisüsti saanud hiired läbivad edukamalt mälu- ja õpikatseid.

Nüüd teatab Jeffrey Davies Walesist Swansea ülikoolist, et katsetes, mille ta koos kaaslastega tegi, ärgitas greliin närvirakke paljunema. Teadlased tilgutasid greliini katseklaasis kasvavaile hiire närvirakkudele, mispeale neis rakkudes lülitus sisse uute ajurakkude teket ehk neurogeneesi käivitav geen. Teises katses kasvatasid teadlased katseklaasis Parkinsoni tõvele iseloomulike muundustega närvirakke. Greliini lisamine aitas neil rakkudel elus püsida.

Davies kõneles oma eksperimentidest Birminghamis toimunud Briti Neuroteaduse Seltsi konverentsil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: