Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi ({{commentsTotal}})

ALICE eksperiment.
ALICE eksperiment. Autor/allikas: Antonio Saba

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.

Seni arvati, et isegi valguse-lähedase kiirusega liikuvad prootonid on universumi algusaegu iseloomustava kuuma ja tiheda aineoleku tekitamiseks liiga kerged. Nii on füüsikud põrgutanud kvark-gluoon plasma tekitamiseks raskemaid ioone – kulla ja raua aatomite tuumi.

"Need koosnevad aga kümnetest ja kümnetest prootonitest ja neutronitest. On olnud päris raske mõista, mis kokkupõrgetes üleüldse toimub. Tähelepanek muudab ühtaegu lihtsamaks teoreetilist ja katselist poolt," selgitas Suure Tuumaosakeste Põrguti ALICE eksperimendi juures töötav osakestefüüsik Roberto Preghenella ERR Novaatorile.

Kvark-gluoon plasmat võib võrrelda vedelas olekus graniidiga. Jahtudes hakkavad selles kasvama kristallid. Sarnaselt hakkavad plasmast tekkima erinevad osakesed, mida on võimalik seejärel registreerida detektoritega. "Nägime 2009–2013. aastal kogutud andmeid uurides, et kokkupõrgete käigus tekkis ootamatult palju veidraid ehk veidrat kvarke sisaldavaid osakesi. Mida rohkem veidraid kvarke osakestes leidus, seda suurem oli kõrvalkalle oodatust," lisas Preghenella.

Rangelt võttes pole füüsikud eksootilist aineolekut otseselt seega veel otseselt vaadelnud. Raskeid ioone hõlmavates kokkupõrgetes on peetud aga just veidrate osakeste rohkust märgiks kvark-gluoon plasma olemasolust. Veidrad kvargid on argimaailma koostisosadest raskemad. Seeläbi tekib neid ka kokkupõrgetes tavaliselt oluliselt harvem. Kõik muutub kvark-gluoon plasma olemasolul.

Järgmise sammuna plaanib ALICE-i töörühm uurida kokkupõrgetel kogutud andmeid veelgi põhjalikumalt kinnitamaks, et neil õnnestus tekitada katseseadmetes tõepoolest tilgake noort universumit.

Kui järeldus paika peab, võimaldaks see teoreetikutel edaspidi mõista paremini universumi algusaegu. "Samuti avaks see uue võimaluse uurida tugevat vastastikmõju, ühte neljast fundamentaalsest jõust. Võibolla saaksime isegi teada, miks ei näe me kunagi kvarke üksikute osakestena, vaid alati suuremate osakeste koosseisus. Loodus on alati valmis andma meile vihjeid, kui tahame seda paremini mõista," mõtiskles Preghenella.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Physics.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.