ESTCube-2 blogi: tudengisatelliit õpetab raha leidma ja inimesi juhtima ({{commentsTotal}})

ESTCube-2 tugimeeskonnas töötavad (vasakult) Kapitolina Synytsina, Silva-Kristiin Kask, Kadri-Ann Valdur, Kadri Bussov, Triin Teppo, Karoli Kahn.
ESTCube-2 tugimeeskonnas töötavad (vasakult) Kapitolina Synytsina, Silva-Kristiin Kask, Kadri-Ann Valdur, Kadri Bussov, Triin Teppo, Karoli Kahn. Autor/allikas: ESTCube-2

Keskendumine ja pühendumus viib sihile. Satelliidi ehitamine ei ole liiga lihtne, eriti veel, kui samal ajal ülikoolis käia. ESTCube-2 ehitamiseks sobiva keskkonna loomist ning organisatsiooni toetusmeeskondi tutvustab Eesti Tudengisatelliidi juhatuse liige ja ESTCube-2 projektijuht Kadri Bussov.

Satelliidi ehitamine on keeruline ja kallis. Avakosmoses võib tekkida musttuhat probleemi või tõket, mida ei saa Maa pealt lahendada. Seetõttu peab orbiidile minev seadeldis olema nii lollikindel kui vähegi võimalik. Selleks peab tehniliste inimeste töö olema väga täpne ja põhjalik. Rahus satelliidi arendamiseks ja tegemiseks peavad olemas olema sobivad ruumid, teadmised ja loomulikult ressursid.

Tugitiimid ehk mittetehnilised meeskonnad loovadki meie taibudele sobiva keskkonna, et nad saaksid murevabalt satelliiti arendada.

Tugitiimid on rahastus- ja inimresursside meeskonnad, mis mõlemad tegelevad tehnilistele tiimidele vajalike inimeste ja rahastuse hankimisega. Kui ei ole kedagi, kes teeks või kui ei ole midagi, millest teha, siis polegi võimalik midagi teha. Sponsorite leidmine on tegelikult kõige raskem töö, mida selle projekti raames tegema peab.

Lisaks rahale on tähtis leida ka sõpru: erinevaid asutusi, kes soovivad ning saavad kas vajalike osadega, ruumide ja varustuse või koolitustega toeks olla. Näiteks Tartu ülikool ja Tartu observatoorium toetavad ruumide ning testimisseadmetega ning nii mõnigi erafirma on pakkunud koolitusi, vajalikke komponente või juhtnööre.

Kuidas õiged inimesed ning organisatsioonid üles leida?

Selleks on turunduse ning avalike suhete meeskonnad, mis hoolitsevad selle eest, et projekt oleks pildil. Disainitiim hoolitseb tehniliselt korrektsete ja visuaalselt paeluvate videote, graafikute ja piltide eest. Nende kolme meeskonna koostöö tulemusena leiavad õiged inimesed meid üles.

Kõiki tugitiime toetab juriidiline meeskond, mis valmistab ette sponsorlepinguid, kontrollib legaalset vormistust ning hoolitseb selle eest, et kogu meeskonna tegevus oleks ka seaduse silmis tipp-topp.

Iga organisatsioon on erinev. Eesti Tudengisatelliidi sihtasutus, mis koordineerib ESTCube-2 projekti, hoiab töökorraldust pingevabana. Õhkkond on vaba, et kõik saaksid end hästi tunda. Nii võtab igaüks endale sobiva vastutuse ise. Vabatahtlikke piitsaga ei peksa.

ERR Novaatorile vahendab ESTCube-2 meeskonna rõõme ja muresid, edasiminekuid ja tagasilööke Tartu ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureusetudeng Kadri-Ann Valdur.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.