Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid? ({{commentsTotal}})

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

Sellest, mida me näeme, räägime me palju, kuna visuaalsel infol on Euroopa keeltes oluline koht. Oluliselt vähem räägitakse maitsetest ja lõhnadest. Seetõttu on keeles ka vähem maitse- ja lõhnasõnu.

Eri kultuurides ollakse harjunud nägema erinevaid värve. Neile omistatakse erinevaid tähendusi. Keeled jagavad värvispektrit erinevalt. Igas keeles on vähemalt kaks abstraktset värvinime. Eesti keeles on eraldi sõnad sinise ja rohelise, lilla ja roosa, kollase, punase ja oranži jaoks lisaks paljudele teistele värvinimedele.

Igas keeles nii ei ole. Mõnes keeles on ainult üks nimetus, mis hõlmab nii punase, oranži kui ka kollase. Samas on keeli, mis poolitavad selliseid meie jaoks terviklikke mõisteid nagu sinine. Vene ja türgi keeles on näiteks eraldi sõnad, vastavalt sinij ja goluboj ning lacivert ja mavi tumesinise ja helesinise jaoks. Itaalia keeles lausa kolm eraldi sinist – celeste, azzurro ja blu. Itaalia keeles on see fenomen kindlasti seotud ümbritseva looduskeskkonna ehk Vahemere värvidega.

Lisaks on erinev see värv, millele mõtleme, kui meil palutakse ette kujutada kõige punasemat punast või kõige sinisemat sinist. Eesti punane võib soomlasele või inglasele tunduda hoopis punakas, mitte just see kõige parem punane.

Mis on kõigis keeltes ühist? Ühine on see, et kui paluda inimesel tänavalt loetleda värve, meenub peaaegu kõigile esimesena punane, olenemata keelest ja kultuurist. Punane on värvide värv. Punane on ka esimene värviline värv, mida keeleliselt väljendama hakatakse, kui sõnad musta ja valge jaoks on juba välja kujunenud.

Värvid on seotud ka emotsioonidega: eestlastele on rõõm kollane, armastus punane ja kurbus must. Mõnes teises kultuuris on kurbus hoopis sinine või valge. Inglise keeles on väljend feeling blue ja muusikastiil blues – mõlemad on seotud kurbuse või kurvameelsusega.

Värvid on kultuuriliselt tingitud mõisted ja keel on abiks nende väljendamisel.

Tallinna Ülikoolis uuritakse Mari Uusküla juhendamisel eri meetodeid kasutades mitmete Euroopa keelte värvisõnu ja värvide kategoriseerimist (nende hulgas eesti, soome, ungari, inglise, itaalia, tšehhi, türgi, leedu, udmurdi), värvide ja emotsioonide seoseid ja värvinimede tõlkimist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.