Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid? ({{commentsTotal}})

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

Sellest, mida me näeme, räägime me palju, kuna visuaalsel infol on Euroopa keeltes oluline koht. Oluliselt vähem räägitakse maitsetest ja lõhnadest. Seetõttu on keeles ka vähem maitse- ja lõhnasõnu.

Eri kultuurides ollakse harjunud nägema erinevaid värve. Neile omistatakse erinevaid tähendusi. Keeled jagavad värvispektrit erinevalt. Igas keeles on vähemalt kaks abstraktset värvinime. Eesti keeles on eraldi sõnad sinise ja rohelise, lilla ja roosa, kollase, punase ja oranži jaoks lisaks paljudele teistele värvinimedele.

Igas keeles nii ei ole. Mõnes keeles on ainult üks nimetus, mis hõlmab nii punase, oranži kui ka kollase. Samas on keeli, mis poolitavad selliseid meie jaoks terviklikke mõisteid nagu sinine. Vene ja türgi keeles on näiteks eraldi sõnad, vastavalt sinij ja goluboj ning lacivert ja mavi tumesinise ja helesinise jaoks. Itaalia keeles lausa kolm eraldi sinist – celeste, azzurro ja blu. Itaalia keeles on see fenomen kindlasti seotud ümbritseva looduskeskkonna ehk Vahemere värvidega.

Lisaks on erinev see värv, millele mõtleme, kui meil palutakse ette kujutada kõige punasemat punast või kõige sinisemat sinist. Eesti punane võib soomlasele või inglasele tunduda hoopis punakas, mitte just see kõige parem punane.

Mis on kõigis keeltes ühist? Ühine on see, et kui paluda inimesel tänavalt loetleda värve, meenub peaaegu kõigile esimesena punane, olenemata keelest ja kultuurist. Punane on värvide värv. Punane on ka esimene värviline värv, mida keeleliselt väljendama hakatakse, kui sõnad musta ja valge jaoks on juba välja kujunenud.

Värvid on seotud ka emotsioonidega: eestlastele on rõõm kollane, armastus punane ja kurbus must. Mõnes teises kultuuris on kurbus hoopis sinine või valge. Inglise keeles on väljend feeling blue ja muusikastiil blues – mõlemad on seotud kurbuse või kurvameelsusega.

Värvid on kultuuriliselt tingitud mõisted ja keel on abiks nende väljendamisel.

Tallinna Ülikoolis uuritakse Mari Uusküla juhendamisel eri meetodeid kasutades mitmete Euroopa keelte värvisõnu ja värvide kategoriseerimist (nende hulgas eesti, soome, ungari, inglise, itaalia, tšehhi, türgi, leedu, udmurdi), värvide ja emotsioonide seoseid ja värvinimede tõlkimist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.