Õigeaegne elektrisähvak hõlbustab meeldejätmist
Kuidas asju paremini meelde jätta? Üks võimalus on lasta ajju õigel ajal surtsuke elektrit.
Michael Kahana ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Pennsylvania ülikoolist tegid elektrilisi mälukatseid 150 vabatahtlikuga, kellele oli juba varem pandud ajju elektroode, mis aitasid kontrolli all nende tõsist epilepsiat. Niisuguste elektroodidega saab jälgida, millised elektrisignaalid ajus liiguvad. Teisalt aga anda ajju ka väikesi elektriimpulsse juurde.
Teadlased mõõtsid ajusignaale esiteks sel ajal, mil katseisikud õppisid pähe sõnade nimekirju. Hiljem aga ka siis, kui nad püüdsid neid sõnu meenutada. Salvestatud ajusignaalid söödeti seejärel masinõppealgoritmi, mis suutis õppida eristama selliseid signaale, mis tekkisid sõnu meelde jätta püüdva katsealuste ajus siis, kui tal õnnestus hiljem neid sõnu hästi meenutada, sellistest signaalidest, mis tekkisid sõnu meelde jätta katseisiku ajus juhul, kui tal hiljem õnnestus hiljem tuletada sõnu meelde halvasti.
Siis tegid teadlased uue seeria katseid, kus proovisid, mis juhtub, kui turgutada aju sõnade meeldejätmise ajal elektriga. Selgus, et sellistel juhtudel, mil ajusignaalist võis lugega, et sõnad hästi meelde jääma ei kipu, oli elektriimpulsist kasu. Kui impulss õigel hetkel ajju saadeti, paranes parasjagu meeldejäetava sõna meenutusvõime 13 protsenti.
Seda on ju ikka suhteliselt palju. Iseasi kas ainult selleks maksab ajju elektroode panna, kuid Kahana ja kolleegide uurimustulemused on kirjas ajakirjas Current Biology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa