Õpilasuurimus: hundirünnete järsk tõus mõjutab hundi kuvandit negatiivselt ({{commentsTotal}})

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond korraldab ja viib läbi jahiloomade, sealhulgas hundi seiret.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond korraldab ja viib läbi jahiloomade, sealhulgas hundi seiret. Autor/allikas: John and Karen Hollingsworth/Wikimedia Commons

Hundirünnete arv ja nende ajalugu piirkonnas mõjutavad suhtumist hunti, leiab Tallinna Reaalkooli õpilane Maria Huntsaar oma uurimistöös "Hundi kuvand meedias ja selle seos kariloomadele tekitatud kahjudega". Seejuures tuli uuringust välja, et negatiivsemalt ei mõjuta hundi kuvandit mitte pidevad, vaid järsult sagenenud rünnakud.

Huntidesse suhtumist uuriti 9 maakonna maakonnalehe artiklite põhjal. Hunte kajastavate artiklite leidmiseks töötati läbi 10 maakonnalehe 2014.aastal paberkandjal ilmunud numbrid. Meedia analüüsiks kasutati maakonnalehtedest leitud hunte kajastavaid artikleid. Leitud artiklid lisati algandmebaasi. Seejärel hinnati suhtumist hunti skaalal –5…5, kus –5 oli väga negatiivne suhtumine ja +5 üdini positiivne suhtumine. Algandmebaasi lisati ka huvigrupp (jahimees, talunik, ekspert jne), kuhu artiklis arvamust avaldav inimene kuulus ning kas artiklis on eristatud hundi positiivne ja negatiivne roll.

Valitud 9 maakonda jagati 2010.–2014. aasta hundirünnete ja murtud lammaste arvu põhjal kolmeks rühmaks, mis olid järgmised: MADAL (Tartu-, Ida-Virumaa ja Läänemaa), PIDEV (Harju-, Jõgeva- ja Järvamaa) ja UUS (Pärnu-, Saare- ja Hiiumaa). Rühmas MADAL oli vaadeldavate aastate lõikes pidevalt hundirünnete arv madal olnud. Rühmas PIDEV oli hundirünnete arv rühmast MADAL suurem. Rühmas UUS oli hundirünnete arv viimaste aastatega hüppeliselt tõusnud.

Selgus, et kõigis uurimisrühmades suhtutakse hunti üsna neutraalselt. Samas selgus, et rühmas UUS oli domineeriv suhtumine hunti negatiivsem kui teistes rühmades ning sellesse gruppi kuuluvates ajalehtedes ilmus kõige rohkem hunte kajastavaid artikleid. Rühmas PIDEV oli hundirünnete kajastus kõige positiivsem ning rühmas MADAL suhtuti hunti kõige neutraalsemalt. Rühmades MADAL ja PIDEV ilmus võrdselt hunte kajastavaid artikleid ning võrreldes rühmaga UUS kajastati hunte nendes piirkondades vähem.

Kinnitust leidis hüpotees, et hundi kajastamine on seotud kahjustuste sageduse ja esinemisjuhtude kasvuga. Piirkondades, kus hundirünnete arv on olnud pidevalt madal, kajastati hundirünnakuid harva ning kajastused olid neutraalsed.

Piirkondades, kus hundiründeid oli esinenud pidevalt, kajastati hundiründeid samuti harva ning neutraalselt. Piirkondades, kus hundirünnete arv oli viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, kajastati hunti meedias sagedamini ning suhtumine temasse oli negatiivsem kui teistes piirkondades.

Huntsaare hinnangul tuleb hundi kuvandi parandamiseks neid suurkiskjaid lähemalt tutvustada, samuti tuleks tähelepanu pöörata nende olulisele rollile ökosüsteemis.

"Enne meediakanalites avaldamist tuleks kontrollida faktide õigsust. Kahjuks on laialt levinud mitmed müüdid huntide kohta, millel puudub teaduslik alus. Samuti tuleks jälgida, et hunte ei süüdistataks teiste kiskjate poolt tekitatud kahjude tekitamises," kirjutab ta oma uurimistöös.

Samas rõhutab autor on töös, et ajaleheartiklite põhjal ei saa anda täielikku ülevaadet vaadeldavate piirkondade elanike suhtumise kohta huntidesse, sest artiklid kirjeldavad vaid väikse grupi inimeste arvamust. Üldistuste tegemiseks hundi kuvandi kohta peaks samuti suurendama on vaadeldavate piirkondade valimit.

Toimetaja: Merit Maarits



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: