Läänemeri – hüljeste poegimisturismi sihtkoht ({{commentsTotal}})

Varakevadine Saaremaa. “Osooni” teekond viib Nasvalt Liivi lahes asuva väikese Kerju saare poole. Soov on teada saada, kuidas on läinud sellel aastal hallhüljeste poegimine.

Hüljestele on oluline korralik külm talv jääga. Miks?

See on oluline, kuna on välja kujunenud evolutsiooni käigus. Vähemalt meie hülged siin on arktika loomad, nad on kohastunud just jäises meres sigima, sest seal on poegadel vähem vaenlasi, vähem haigusi ja hästi palju ruumi.

Kui kliima muutub ja jää neilt ära võetakse, siis ei suuda hülged nii kiiresti uute tingimustega kohaneda ja sellepärast on nad sellistes sulameretingimustes hädas.

Kerju saar on üks neist kohtadest Liivi lahes, kus hallhüljestele meeldib poegimas käia.

Kevadisel seirel tuleb hinnata hülgepoegade vanust ja ka välimuse järgi tervist.

Paistab, et see töö ei kujune kuigi aeganõudvaks, sest märgata on vaid üksikud valgeid karvapalle, kes küsiva pilguga uudistavad. Ilmselt oli saare lähedal veel mõni aeg tagasi merejääd. Võimalusel poegivad hallhülged jääl.

Nälg ajab merre

Kuna hülgepoja ajab merre ikkagi nälg ja seetõttu hakkab ka karvavahetus, kõik ettevalmistus selleks, et ta saaks minna merre kõhtu täis sööma.

Lisaks elusate hülgelaste vanusele ja tervisele läheb kirja ka surnud poegade arv ja oletatav surma põhjus.

Üks sellel kevadel Kerju saarel sündinud hallhülgepoeg on pidanud kahjuks siia ka oma elu jätma. Põhjus võib olla selles, et ta haigestus, või ei saanud piisavalt süüa. Ei kosunud piisavalt tugevaks, ja parema osa on temast saanud kiskjad, olgu need siis röövlinnud või siin saarel ringi uitav rebane.

Nende andmete põhjal on võimalik prognoosida kui tugev ja arvukas hülgepõlvkond lisandub Eesti aladelt Läänemere hallhülgepopulatsiooni.

Läänemeri – poegimisturismi sihtkoht

Viimaste aastate lõikes võib öelda, et tänavu kevad on hallhüljestele olnud üsna edukas poegimisaasta.

Eelkõige saab seda öelda hülgepoegade tervise ja toitumuse järgi. Muidugi ei ole see nii hea aasta kui võiks olla kui meri oleks korralikult jääs aprillikuuni. Siis saaksid hülged poegimise toimetada seal, kuhu nad nagu kuuluvad.

Eesti on oma asukoha tõttu Läänemere hallhüljestele väga tähtis poegimisala. Soodsal aastal sünnib meil umbes 3500 hallhüljest.

Kevadeti saabuvad siia poegijad Taanist, Poolast, Rootsist ja Soomest, kes otsivad rahulikke saarekesi ja jääservi.

Paljud nii-öelda poegimisrändurid lahkuvad koduvetesse pärast poegimist.

Läänemere hallhülgepopulatsioon langes 1970ndatel vaid paari tuhande isendini.

Praegu elab Läänemeres umbes 30–35 tuhat looma. Võib öelda, et meie vete suurimal imetajal läheb hästi.

Kui aga vaadata 100 aasta taguseid andmeid, siis on see vaid kolmandik tollasest 100 tuhandest. Jätkuvalt on päevakorral põline tüli – kalurite ja hallhüljeste konkurents kala pärast.

Viimaste aastakümnetega on hallhüljeste arvukus märgatavalt tõusnud. Sama ei saa öelda meie teise hülgeliigi – viigerhülge kohta.

Kui hallhülge elujärge mõjutab eelkõige inimtegevus, siis viigrite järelkasv sõltub otseselt kliimast. Jätkuvad pehmed talved ja korraliku merejää puudumine seab viigerhülge populatsiooni tõsisesse ohtu.

Toimetaja: Marju Himma



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.