Kuidas asteroidid kõige tõenäolisemalt inimesi hukutaks? ({{commentsTotal}})

Tšeljabinski meteoriit tekitas purustava lööklaine
Tšeljabinski meteoriit tekitas purustava lööklaine Autor/allikas: AP/Scanpix

Sellel nädalal möödus Maast 1400-meetrise läbimõõduga asteroid. Keha lahutas Maast enam kui miljon kilomeetrit. Rühm astronoome on üritanud nüüd aimu saada, mis ohustaks inimesi kõige enam, kui mõni suuremat sorti kosmosekivi peaks siiski ühel päeval planeeti tabama.

Briti teadlased eesotsas Clemens Rumpfiga Southamptoni ülikoolist mudeldasid uurimuse tarbeks 50 000 veidi erinevatel tingimustel toimuva kokkupõrke mõju. Muu hulgas muutis töörühm asteroidide suurust, langemisnurka ja kokkupõrgete asukohta. Virtuaalsetest asteroididest kukutati 72 protsenti maailmamerre ja 28 protsenti maismaale, matkides mõlema osakaalu.

Rumpf leidis kolleegidega, et inimohvrite põhjustamiseks peab 3100 kg/m3 asteroidide läbimõõt olema vähemalt 18 meetrit. Sellest väiksemad kehad põleksid ära juba atmosfääris. Maapinnal märgatava kaose külvamiseks peaks nende läbimõõt olema aga 56 meetrit. Maad tabavad asteroidid läbimõõduga 60 meetrit keskmiselt iga 1500 aasta tagant. Kõige suuremad uurimused käsitletud – 400-meetrise läbimõõduga – kosmosekivid põrkavad planeediga kokku keskmiselt kord 100 000 aasta tagant.

Töörühma analüüsi kohaselt on maismaad tabavad asteroidid maailmamerre langevatest kehadest potentsiaalsete ohvrite arvu alusel suurusjärgu võrra ohtlikumad. Seda isegi juhul, kui kokkupõrke tagajärjel vallanduv hiidlaine jõuab rannikul asuvate linnadeni.

Kuigi hukkunute täpne arv sõltub kokkupõrke paigast, saaks tsunami arvele kanda kõigist ohvritest keskeltläbi viiendiku. Kokkupõrgetel vallanduv lööklaine ja materjali põlemisel vallanduv soojuskiirgus tapaks aga vastavalt 45 ja 30 protsenti kõigist potentsiaalsetest ohvritest. Vallanduva maavärina, kraatri tekkimise ja sellest väljapaiskuva materjali tõttu kokku sureks vaid umbes üks inimene sajast.

Autorite hinnangul on tegu esimese tööga, mis on uurinud kokkupõrgete mõju süstemaatiliselt. Rumpf loodab kolleegidega, et tulemused aitaksid paremini hinnata, kuidas reageerida inimesi ohustavatele asteroididele, mille trajektoor on teada. Nii võiks näiteks väikelinnu ohustavate asteroidide puhul mõelda linnaelanike evakueerimisele. Suuremate kosmosekivide korral kaaluda aga nende kursi muutmist, et kokkupõrget vältida.

Astronoomid on leidnud tänaseks enam kui 16 000 Maa-lähedast asteroidi. Hinnanguliselt on suudetud kaardistada umbes 95 protsenti tervet inimkonda ohustavatest ehk enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmosekividest. Maad ei näi neist ettenähtavas tulevikus ohustavat mitte ükski. Autorid nendivad aga, et suurem osa väiksematest, alla sajameetrise läbimõõduga asteroididest on tänaseks leidmata.

Uurimus ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: