Kuidas asteroidid kõige tõenäolisemalt inimesi hukutaks? ({{commentsTotal}})

Tšeljabinski meteoriit tekitas purustava lööklaine
Tšeljabinski meteoriit tekitas purustava lööklaine Autor/allikas: AP/Scanpix

Sellel nädalal möödus Maast 1400-meetrise läbimõõduga asteroid. Keha lahutas Maast enam kui miljon kilomeetrit. Rühm astronoome on üritanud nüüd aimu saada, mis ohustaks inimesi kõige enam, kui mõni suuremat sorti kosmosekivi peaks siiski ühel päeval planeeti tabama.

Briti teadlased eesotsas Clemens Rumpfiga Southamptoni ülikoolist mudeldasid uurimuse tarbeks 50 000 veidi erinevatel tingimustel toimuva kokkupõrke mõju. Muu hulgas muutis töörühm asteroidide suurust, langemisnurka ja kokkupõrgete asukohta. Virtuaalsetest asteroididest kukutati 72 protsenti maailmamerre ja 28 protsenti maismaale, matkides mõlema osakaalu.

Rumpf leidis kolleegidega, et inimohvrite põhjustamiseks peab 3100 kg/m3 asteroidide läbimõõt olema vähemalt 18 meetrit. Sellest väiksemad kehad põleksid ära juba atmosfääris. Maapinnal märgatava kaose külvamiseks peaks nende läbimõõt olema aga 56 meetrit. Maad tabavad asteroidid läbimõõduga 60 meetrit keskmiselt iga 1500 aasta tagant. Kõige suuremad uurimused käsitletud – 400-meetrise läbimõõduga – kosmosekivid põrkavad planeediga kokku keskmiselt kord 100 000 aasta tagant.

Töörühma analüüsi kohaselt on maismaad tabavad asteroidid maailmamerre langevatest kehadest potentsiaalsete ohvrite arvu alusel suurusjärgu võrra ohtlikumad. Seda isegi juhul, kui kokkupõrke tagajärjel vallanduv hiidlaine jõuab rannikul asuvate linnadeni.

Kuigi hukkunute täpne arv sõltub kokkupõrke paigast, saaks tsunami arvele kanda kõigist ohvritest keskeltläbi viiendiku. Kokkupõrgetel vallanduv lööklaine ja materjali põlemisel vallanduv soojuskiirgus tapaks aga vastavalt 45 ja 30 protsenti kõigist potentsiaalsetest ohvritest. Vallanduva maavärina, kraatri tekkimise ja sellest väljapaiskuva materjali tõttu kokku sureks vaid umbes üks inimene sajast.

Autorite hinnangul on tegu esimese tööga, mis on uurinud kokkupõrgete mõju süstemaatiliselt. Rumpf loodab kolleegidega, et tulemused aitaksid paremini hinnata, kuidas reageerida inimesi ohustavatele asteroididele, mille trajektoor on teada. Nii võiks näiteks väikelinnu ohustavate asteroidide puhul mõelda linnaelanike evakueerimisele. Suuremate kosmosekivide korral kaaluda aga nende kursi muutmist, et kokkupõrget vältida.

Astronoomid on leidnud tänaseks enam kui 16 000 Maa-lähedast asteroidi. Hinnanguliselt on suudetud kaardistada umbes 95 protsenti tervet inimkonda ohustavatest ehk enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmosekividest. Maad ei näi neist ettenähtavas tulevikus ohustavat mitte ükski. Autorid nendivad aga, et suurem osa väiksematest, alla sajameetrise läbimõõduga asteroididest on tänaseks leidmata.

Uurimus ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.