Õpilasuurimus: Kuressaare elanike umbusk vaktsineerimise suhtes on kasvanud ({{commentsTotal}})

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kuigi valdavalt on inimesed vaktsineerimise poolt, on negatiivne suhtumine vaktsineerimisesse aasta-aastalt suurenenud, selgub Saaremaa ühisgümnaasiumi abituriendi Britha Kuldsaare uurimistööst "Vaktsineerimine – poolt ja vastu Kuressaare elanikkonna seas". Uuringu põhjal koostas Kuldsaar kohalikele perearstidele ka infovoldiku, et suurendada inimeste teadlikkust.

Kuldsaar uuris, milline on Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate ning teiste Kuressaare elanike suhtumine vaktsineerimisse. Selleks korraldas ta küsitluse keskmises ja vanemas kooliastmes, esimese klassi lapsevanemate seas ning SA Kuressaare haigla emaduskeskuses arvel olevate rasedate seas, kaasates enam kui 400 vastajat. Selle kõrval vaatas Kuldsaar üle ka SA Kuressaare Haigla sünnitusosakonna 2013.–2015. aastate arhiivid.

Tulemustest selgus, et kõige skeptilisemad olid küsitletud kooliõpilaste seas gümnaasiumiõpilased. Umbusaldus teema suhtes on kasvanud ka noorte lapsevanemate puhul, kelle seas on aasta-aastalt tekkinud juurde neid, kes olid lasknud last pärast sündi vaktsineerida, kuid edaspidist vaktsineerimist enam ei poolda. Peamiselt suhtuti vaktsineerimisse skeptiliselt kardetavate kõrvalmõjude tõttu või arvati, et vaktsiinid on mürgised.

Kõige enam saadi teemakohast infot arstilt. Gümnaasiumiealiste õpilaste puhul oli teistega võrreldes suurem osakaal internetil ja teistel meediakanalitel.

Kuldsaare tööst ilmnes, et suurem osa küsitletutest oskas põhjendada, miks vaktsineerimine on vajalik. Siiski annaks tema hinnangul parema infoleviga selles vallas ilmselt nii mõndagi veel parandada. Kuldsaar andis sellesse ka oma panuse, pannes kokku teavitusmaterjali, mille vastu on piirkonna perearstikeskused juba ka huvi tundud.

"Vaktsineerimine ei tohiks olla inimeste seas vaid "vajalik protseduur", vaid mõtestatud tegevus. Toiming, mis loob turvalisema keskkonna neile, kes end oma tervise tõttu ise vaktsiinidega kaitsta ei saa. Ühiskond peaks meeles pidama, et vaktsineerimine on eelkõige privileeg, mida saavad kasutada vaid ühiskonna tugevaimad liikmed, karja-immuunsus on vajalik kõige nõrgemate kaitseks," kirjutab Kuldsaar.

Toimetaja: Merit Maarits



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: