Paljastuhnurid võtavad hapnikupuuduse trotsimiseks taimse mõõtme ({{commentsTotal}})

Paljastuhnurid.
Paljastuhnurid. Autor/allikas: Thomas Park/UIC

Hapnik on loomade jaoks hädavajalik. Inimaju hakkab elutähtsa gaasi nappuse korral aeglaselt surema juba kolme minuti pärast. Mõned loomad on aga juba loomult vastupidavamad. Teadlased on nüüd välja selgitanud, kuidas suudavad paljastuhnurid ilma hapnikuta ellu jääda tervelt 18 minutit.

Mõned kõigusoojased loomad nagu mageveekilpkonnad ja karpkalad suudavad trotsida hapnikuvaeseid olusid järjest mitmeid kuid. Madal kehatemperatuur ja ainevahetuskiiruse aeglustamine avab selleks mitmeid võimalusi. Ühegi püsisoojase imetaja võimed aga teadaolevalt paljastuhnurite püstitatud rekordile lähedale ei küündi.

Olendite elukeskkond on muutnud kuni 300-liikmelistes kolooniates elavad paljastuhnurid erakordselt vastupidavaks. Loomad ei tunne valu, haigestuvad erakordselt harva vähki ja nende eluiga ulatub näriliste kohta harukordse 31-aastani. Eelnevad uuringud on lisaks näidanud, et käikudes langeb hapniku tase tihti alla kuue protsendi. Inimesed hakkasid sellistes oludes on minestama juba paari minuti jooksul.

Seni on nähtud ühe peamise põhjusena paljastuhnurite vaid 30 C° kraadini ulatuvat kehatemperatuuri. Selle muutumatuna hoidmiseks kulub vähem energiat ja seega ka vähem hapnikku. Illinois' ülikooli bioloogi Thomas Parki ja tema kolleegide katsed näitasid aga, et see ei saa olla ainus seletus – 37 C° õhutemperatuuri juures pidasid närilised vastu kuus minutit. Kuigi seda on tavapärasest olulisest vähem, ületab see endiselt siiski kõigi teiste imetajate võimeid.

Loomade aju, südant ja teisi organeid uurides leidis töörühm, et nende rakkudes leidub ebatavaliselt palju puuviljasuhkrut – fruktoosi. Samuti oli rakkudes olemas kõik eeldused sellest energia ammutamiseks. Kui tavaliselt leiab selleks tarvilikke ensüüme vaid maksast ja neerudest, siis paljastuhnurite puhul võib näha neid ka loomade südames ja ajus.

Kuigi vabaneva energia kontekstis pole tegu fruktoosi näol tegu kõige parema energiaallikaga, läheb selle põletamiseks tarvis vähem hapnikku Töörühmal õnnestus kinnitada, et paljastuhnurid hakkavad hapnikuvaesetes oludes lagundama glükoosi asemel fruktoosi. Paljastuhnurite saladus oli leitud.

Park märkis samas kolleegidega, et tõenäoliselt on paljastuhnuritel fruktoosi energiaallikana kasutamiseks mitmeid täiendavaid kohastumusi. Näiteks tekib fruktoosi lagundamisel piimhapet. Ühend kasvatab südamehaiguste, diabeedi ja vähi riski. Töörühm avaldas seetõttu lootust, et loomade lähem uurimine võiks anda vihjeid ka inimeste haiguste ravimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.