Paljastuhnurid võtavad hapnikupuuduse trotsimiseks taimse mõõtme ({{commentsTotal}})

Paljastuhnurid.
Paljastuhnurid. Autor/allikas: Thomas Park/UIC

Hapnik on loomade jaoks hädavajalik. Inimaju hakkab elutähtsa gaasi nappuse korral aeglaselt surema juba kolme minuti pärast. Mõned loomad on aga juba loomult vastupidavamad. Teadlased on nüüd välja selgitanud, kuidas suudavad paljastuhnurid ilma hapnikuta ellu jääda tervelt 18 minutit.

Mõned kõigusoojased loomad nagu mageveekilpkonnad ja karpkalad suudavad trotsida hapnikuvaeseid olusid järjest mitmeid kuid. Madal kehatemperatuur ja ainevahetuskiiruse aeglustamine avab selleks mitmeid võimalusi. Ühegi püsisoojase imetaja võimed aga teadaolevalt paljastuhnurite püstitatud rekordile lähedale ei küündi.

Olendite elukeskkond on muutnud kuni 300-liikmelistes kolooniates elavad paljastuhnurid erakordselt vastupidavaks. Loomad ei tunne valu, haigestuvad erakordselt harva vähki ja nende eluiga ulatub näriliste kohta harukordse 31-aastani. Eelnevad uuringud on lisaks näidanud, et käikudes langeb hapniku tase tihti alla kuue protsendi. Inimesed hakkasid sellistes oludes on minestama juba paari minuti jooksul.

Seni on nähtud ühe peamise põhjusena paljastuhnurite vaid 30 C° kraadini ulatuvat kehatemperatuuri. Selle muutumatuna hoidmiseks kulub vähem energiat ja seega ka vähem hapnikku. Illinois' ülikooli bioloogi Thomas Parki ja tema kolleegide katsed näitasid aga, et see ei saa olla ainus seletus – 37 C° õhutemperatuuri juures pidasid närilised vastu kuus minutit. Kuigi seda on tavapärasest olulisest vähem, ületab see endiselt siiski kõigi teiste imetajate võimeid.

Loomade aju, südant ja teisi organeid uurides leidis töörühm, et nende rakkudes leidub ebatavaliselt palju puuviljasuhkrut – fruktoosi. Samuti oli rakkudes olemas kõik eeldused sellest energia ammutamiseks. Kui tavaliselt leiab selleks tarvilikke ensüüme vaid maksast ja neerudest, siis paljastuhnurite puhul võib näha neid ka loomade südames ja ajus.

Kuigi vabaneva energia kontekstis pole tegu fruktoosi näol tegu kõige parema energiaallikaga, läheb selle põletamiseks tarvis vähem hapnikku Töörühmal õnnestus kinnitada, et paljastuhnurid hakkavad hapnikuvaesetes oludes lagundama glükoosi asemel fruktoosi. Paljastuhnurite saladus oli leitud.

Park märkis samas kolleegidega, et tõenäoliselt on paljastuhnuritel fruktoosi energiaallikana kasutamiseks mitmeid täiendavaid kohastumusi. Näiteks tekib fruktoosi lagundamisel piimhapet. Ühend kasvatab südamehaiguste, diabeedi ja vähi riski. Töörühm avaldas seetõttu lootust, et loomade lähem uurimine võiks anda vihjeid ka inimeste haiguste ravimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: