Paljastuhnurid võtavad hapnikupuuduse trotsimiseks taimse mõõtme ({{commentsTotal}})

Paljastuhnurid.
Paljastuhnurid. Autor/allikas: Thomas Park/UIC

Hapnik on loomade jaoks hädavajalik. Inimaju hakkab elutähtsa gaasi nappuse korral aeglaselt surema juba kolme minuti pärast. Mõned loomad on aga juba loomult vastupidavamad. Teadlased on nüüd välja selgitanud, kuidas suudavad paljastuhnurid ilma hapnikuta ellu jääda tervelt 18 minutit.

Mõned kõigusoojased loomad nagu mageveekilpkonnad ja karpkalad suudavad trotsida hapnikuvaeseid olusid järjest mitmeid kuid. Madal kehatemperatuur ja ainevahetuskiiruse aeglustamine avab selleks mitmeid võimalusi. Ühegi püsisoojase imetaja võimed aga teadaolevalt paljastuhnurite püstitatud rekordile lähedale ei küündi.

Olendite elukeskkond on muutnud kuni 300-liikmelistes kolooniates elavad paljastuhnurid erakordselt vastupidavaks. Loomad ei tunne valu, haigestuvad erakordselt harva vähki ja nende eluiga ulatub näriliste kohta harukordse 31-aastani. Eelnevad uuringud on lisaks näidanud, et käikudes langeb hapniku tase tihti alla kuue protsendi. Inimesed hakkasid sellistes oludes on minestama juba paari minuti jooksul.

Seni on nähtud ühe peamise põhjusena paljastuhnurite vaid 30 C° kraadini ulatuvat kehatemperatuuri. Selle muutumatuna hoidmiseks kulub vähem energiat ja seega ka vähem hapnikku. Illinois' ülikooli bioloogi Thomas Parki ja tema kolleegide katsed näitasid aga, et see ei saa olla ainus seletus – 37 C° õhutemperatuuri juures pidasid närilised vastu kuus minutit. Kuigi seda on tavapärasest olulisest vähem, ületab see endiselt siiski kõigi teiste imetajate võimeid.

Loomade aju, südant ja teisi organeid uurides leidis töörühm, et nende rakkudes leidub ebatavaliselt palju puuviljasuhkrut – fruktoosi. Samuti oli rakkudes olemas kõik eeldused sellest energia ammutamiseks. Kui tavaliselt leiab selleks tarvilikke ensüüme vaid maksast ja neerudest, siis paljastuhnurite puhul võib näha neid ka loomade südames ja ajus.

Kuigi vabaneva energia kontekstis pole tegu fruktoosi näol tegu kõige parema energiaallikaga, läheb selle põletamiseks tarvis vähem hapnikku Töörühmal õnnestus kinnitada, et paljastuhnurid hakkavad hapnikuvaesetes oludes lagundama glükoosi asemel fruktoosi. Paljastuhnurite saladus oli leitud.

Park märkis samas kolleegidega, et tõenäoliselt on paljastuhnuritel fruktoosi energiaallikana kasutamiseks mitmeid täiendavaid kohastumusi. Näiteks tekib fruktoosi lagundamisel piimhapet. Ühend kasvatab südamehaiguste, diabeedi ja vähi riski. Töörühm avaldas seetõttu lootust, et loomade lähem uurimine võiks anda vihjeid ka inimeste haiguste ravimiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.