Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad ({{commentsTotal}})

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Fergus Simpson Barcelona ülikooli kosmoseteaduse instituudist konstrueeris Bayesi meetodil põhineva tõenäosusteoreetilise mudeli, et uurida, kui palju võiks eksoplaneetidel leiduda merd ja maismaad. Selleks, et planeedil leiduks rohkesti vett, aga ka rohkesti maad, tuleb saavutada õige tasakaal olemasolevate veevarude ja nende mahutamiseks sobivate pinnavormide vahel. Mõlemad suurused võivad planeediti kõvasti varieeruda.

Seda, et Maal on kujunenud suhteliselt hea tasakaal, ei osatagi muide eriti hästi seletada. Kuid asjaolu, et tegelikult on maakera siiski üsna lähedal veekeraks olemisele, kus kogu planeedi pinda kataks üksainus suur ookean, annab Simpsonile bayesiaanlikult alust arvata, et veeplaneedid on levinud maailmaruumis vägagi laialt.

See on lihtsustatult tema mõttekäigu sisu. Täpsemad arvutused on avaldatud Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.