Kunstlikud magusained tapavad vee-elustikku ja reostavad põhjavett ({{commentsTotal}})

Magustatud joogid.
Magustatud joogid. Autor/allikas: Virginia Tech

Viimase viie aastaga on plahvatuslikult kasvanud kunstlike magusainete levik looduses, näiteks põhjavees. Kuna magusainete lagunemisel tekkivad ained kahjustavad vetikaid ja putukaid, mis omakorda on toiduks kaladele, aitab inimeste tehismagusa isu kaude kaasa veeorganismide kahjustamisele.

Tallinna tehnikaülikooli teadlastel ilmus hiljuti ajakirjas Chemosphere artikkel „Atsesulfaami lagundamine vesikeskkonnas foto-aktiveeritud vesinikperoksiidi ja persulfaadiga“.

Artikli ühe autori, doktorant Eneliis Katteli sõnul on kunstlike magusainete kasutamine toiduainete- ja ravimitööstuses viimase 5–6 aastaga viinud nende plahvatusliku levikuni looduses.

Kõige levinumad tooted, kust inimene kunstlikke magusaineid tarbib, on jätkuvalt karastusjoogid, aga üha enam kasutatakse magusaineid ka spordijookides ja nn tervisesnäkkides.

„Tarbides kunstlikke magusaineid, näiteks meil enimkasutatavaid atsesulfaami, aspartaami või sukraloosi, mis on tavalisest suhkrust 200-600 korda magusamad, antakse ajule signaal, et keha saab suhkrut. Magus maitse vallandab kõrgendatud insuliini tootmise, mis omakorda põhjustab söögiisu suurenemist. Seega võivad magusained pikemas perspektiivis põhjustada hoopis kaalutõusu“, selgitas Eneliis Kattel.

Hoopis omaette mõju tekitavad kunstlikud magustajad meie looduskeskkonnale. Need tugevad keemilised ühendid ei metaboliseeru näiteks inimorganismis kaugeltki täielikult. Keskkond ise nende ainete lagundamisega nende mitteloodusliku päritolu tõttu veel hakkama ei saa.

Tänapäevased traditsioonilised veepuhastustehnoloogiad ei ole samuti võimelised neid aineid täielikult likvideerima.

Nii satuvad varem või hiljem kunstlike magusainete jäägid meie looduskeskkonda, mis seal akumuleerumisel ja muundumisel tekitavad erineva iseloomuga laguprodukte. Ka UVA päikesekiirgus on üks magusainete aktiivne lagundaja. Keskkonda satuvad magustajate jäägid põhiliselt olmereovee ja -prügiga ning äravisatud ravimitega.

„Esimesed ohvrid on mõistagi meie veeorganismid – esmalt vetikad ja vesikirbud, kelle puhul on juba täheldatud magusainete laguproduktidest tingitud kahjustusi. Nemad omakorda mõjutavad kalu, kelle puhul pikemaajalisi toksilisuse uuringuid veel teostatud ei ole,” rääkis Kattel.

See aga tekitab järjest enam küsimusi nende ühendite tarbimisjärgse käitluse suhtes. Kuna probleem on teaduse ajaperspektiivis alles „uus“, pole veel võimalik viidata uuringutele, mis käsitleksid otseselt magusainete jääkproduktide mõju inimorganismile.

Atsesulfaami, aspartaami ja sukraloosi on aga leitud juba Euroopa arenenud riikide põhjaveest. Pikaajalised prognoosid veel puuduvad, aga praegused tendentsid lubavad viidata probleemi süvenemisele“, lisab Kattel.

Toimetaja: Marju Himma-



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.