Kunstlikud magusained tapavad vee-elustikku ja reostavad põhjavett ({{commentsTotal}})

Magustatud joogid.
Magustatud joogid. Autor/allikas: Virginia Tech

Viimase viie aastaga on plahvatuslikult kasvanud kunstlike magusainete levik looduses, näiteks põhjavees. Kuna magusainete lagunemisel tekkivad ained kahjustavad vetikaid ja putukaid, mis omakorda on toiduks kaladele, aitab inimeste tehismagusa isu kaude kaasa veeorganismide kahjustamisele.

Tallinna tehnikaülikooli teadlastel ilmus hiljuti ajakirjas Chemosphere artikkel „Atsesulfaami lagundamine vesikeskkonnas foto-aktiveeritud vesinikperoksiidi ja persulfaadiga“.

Artikli ühe autori, doktorant Eneliis Katteli sõnul on kunstlike magusainete kasutamine toiduainete- ja ravimitööstuses viimase 5–6 aastaga viinud nende plahvatusliku levikuni looduses.

Kõige levinumad tooted, kust inimene kunstlikke magusaineid tarbib, on jätkuvalt karastusjoogid, aga üha enam kasutatakse magusaineid ka spordijookides ja nn tervisesnäkkides.

„Tarbides kunstlikke magusaineid, näiteks meil enimkasutatavaid atsesulfaami, aspartaami või sukraloosi, mis on tavalisest suhkrust 200-600 korda magusamad, antakse ajule signaal, et keha saab suhkrut. Magus maitse vallandab kõrgendatud insuliini tootmise, mis omakorda põhjustab söögiisu suurenemist. Seega võivad magusained pikemas perspektiivis põhjustada hoopis kaalutõusu“, selgitas Eneliis Kattel.

Hoopis omaette mõju tekitavad kunstlikud magustajad meie looduskeskkonnale. Need tugevad keemilised ühendid ei metaboliseeru näiteks inimorganismis kaugeltki täielikult. Keskkond ise nende ainete lagundamisega nende mitteloodusliku päritolu tõttu veel hakkama ei saa.

Tänapäevased traditsioonilised veepuhastustehnoloogiad ei ole samuti võimelised neid aineid täielikult likvideerima.

Nii satuvad varem või hiljem kunstlike magusainete jäägid meie looduskeskkonda, mis seal akumuleerumisel ja muundumisel tekitavad erineva iseloomuga laguprodukte. Ka UVA päikesekiirgus on üks magusainete aktiivne lagundaja. Keskkonda satuvad magustajate jäägid põhiliselt olmereovee ja -prügiga ning äravisatud ravimitega.

„Esimesed ohvrid on mõistagi meie veeorganismid – esmalt vetikad ja vesikirbud, kelle puhul on juba täheldatud magusainete laguproduktidest tingitud kahjustusi. Nemad omakorda mõjutavad kalu, kelle puhul pikemaajalisi toksilisuse uuringuid veel teostatud ei ole,” rääkis Kattel.

See aga tekitab järjest enam küsimusi nende ühendite tarbimisjärgse käitluse suhtes. Kuna probleem on teaduse ajaperspektiivis alles „uus“, pole veel võimalik viidata uuringutele, mis käsitleksid otseselt magusainete jääkproduktide mõju inimorganismile.

Atsesulfaami, aspartaami ja sukraloosi on aga leitud juba Euroopa arenenud riikide põhjaveest. Pikaajalised prognoosid veel puuduvad, aga praegused tendentsid lubavad viidata probleemi süvenemisele“, lisab Kattel.

Toimetaja: Marju Himma-



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.