Noorte vereplasma võib pidurdada vaimset allakäiku ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Andrew Mason/Creative Commons

Vastsündinute ja nooremas eas inimeste vereplasmas leiduv valk parandab vanade hiirte mälu ja vaimset võimekust. Teadlased loodavad, et sama valk aitab pidurdada ka inimeste vaimset allakäiku.

Californias asuva Stanfordi ülikooli teadlased eesotsas Joseph Castellanoga kogusid värskes katses verd vastsündinute nabanöörist, 22 aasta vanustelt noortelt täiskasvanutelt ja 66-aastastelt vanemasse ikka jõudnud inimestelt. Verest eraldatud plasma süstiti seejärel hiirte veeni, kelle vanus ulatuks inimaastates mõõdetuna ligikaudu 50 aastani.

Nooremate inimeste vereplasmaga turgutatud hiired leidsid labürindis kiiremini õige tee. Samuti õppisid nad nobedamalt vältima oma puurides piirkondi, kus ähvardas neid võimalus saada kerge elektrilöök.

Hiirte ajusid uurides leidis töörühm, et nende hipokampuses avaldusid tugevamalt ajurakkude vaheliste ühenduste loomisega seotud geenid. Ajuosa on seotud õppimise ja mäluga. Seejuures sõltus kasuliku mõju tugevus kasutatava vere vanusest. Kõige vanemate inimeste vereplasma ei avaldanud geenide avaldumisele mingit mõju. See vihjab, et vereplasma noorendav potentsiaal väheneb vanusega.

Töörühm näeb peamise kahtlusalusena plasmas leiduvat valku TIMP2. Sellele viitavad nii otsesed kui ka kaudsed tõendid. Valgu suhteline sisaldus hakkab veres vananedes vähenema. Hipokampuses asuvate geenide avaldumist muutis ka vaid TIMP2 süstimine. Soliidses eas hiired sai labürindis paremini hakkama. Samuti suutsid nad taas pesa punuda. Tavaliselt nad selleks vanemas eas enam võimelised pole. TIMP2 mitte sisaldav vereplasma seevastu hiirte olukorda ei parandanud. Samuti polnud kasu teiste üksikute valkude manustamisest.

Teadlased ei oska veel öelda, kuidas TIMP2 täpselt hiirte olukorda parandab. Õppimise ja mäluga pole seda kunagi varem seostatud. Eelnevatest uuringutest on aga teada, et valk pidurdab metalloproteinaasidena tuntud ensüümide tööd. Neist mõningaid on seostatud omakorda Alzheimeri tõve kulu kiirusega. Potentsiaalselt mõjutab TIMP2 mitmete rakkude ja veresoonte kasvuga seotud geenide tööd.

Castellano loodab kolleegidega, et pikemas perspektiivis võiks kasutada vereplasmat ka inimeste vanusega seotud vaimse võimekuse allakäigu pidurdamiseks ja Alzheimeri tõve tõrjumiseks. Parimal juhul piisaks vaid TIMP2-st, mida saab sünteesida piltlikult katseklaasis.

Esmalt tuleb aga veenduda, et selle manustamisega ei kaasne ebasoovitavaid kõrvalnähte. Näiteks peljatakse, et see võib soodustada vähiteket. Esimesed vereplasmasüste hõlmavad inimkatsed on käimas juba nii Lõuna-Koreas kui ka Ameerika Ühendriikides. Esimesi tulemusi võib oodata suve lõpus.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.