Noorte vereplasma võib pidurdada vaimset allakäiku ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Andrew Mason/Creative Commons

Vastsündinute ja nooremas eas inimeste vereplasmas leiduv valk parandab vanade hiirte mälu ja vaimset võimekust. Teadlased loodavad, et sama valk aitab pidurdada ka inimeste vaimset allakäiku.

Californias asuva Stanfordi ülikooli teadlased eesotsas Joseph Castellanoga kogusid värskes katses verd vastsündinute nabanöörist, 22 aasta vanustelt noortelt täiskasvanutelt ja 66-aastastelt vanemasse ikka jõudnud inimestelt. Verest eraldatud plasma süstiti seejärel hiirte veeni, kelle vanus ulatuks inimaastates mõõdetuna ligikaudu 50 aastani.

Nooremate inimeste vereplasmaga turgutatud hiired leidsid labürindis kiiremini õige tee. Samuti õppisid nad nobedamalt vältima oma puurides piirkondi, kus ähvardas neid võimalus saada kerge elektrilöök.

Hiirte ajusid uurides leidis töörühm, et nende hipokampuses avaldusid tugevamalt ajurakkude vaheliste ühenduste loomisega seotud geenid. Ajuosa on seotud õppimise ja mäluga. Seejuures sõltus kasuliku mõju tugevus kasutatava vere vanusest. Kõige vanemate inimeste vereplasma ei avaldanud geenide avaldumisele mingit mõju. See vihjab, et vereplasma noorendav potentsiaal väheneb vanusega.

Töörühm näeb peamise kahtlusalusena plasmas leiduvat valku TIMP2. Sellele viitavad nii otsesed kui ka kaudsed tõendid. Valgu suhteline sisaldus hakkab veres vananedes vähenema. Hipokampuses asuvate geenide avaldumist muutis ka vaid TIMP2 süstimine. Soliidses eas hiired sai labürindis paremini hakkama. Samuti suutsid nad taas pesa punuda. Tavaliselt nad selleks vanemas eas enam võimelised pole. TIMP2 mitte sisaldav vereplasma seevastu hiirte olukorda ei parandanud. Samuti polnud kasu teiste üksikute valkude manustamisest.

Teadlased ei oska veel öelda, kuidas TIMP2 täpselt hiirte olukorda parandab. Õppimise ja mäluga pole seda kunagi varem seostatud. Eelnevatest uuringutest on aga teada, et valk pidurdab metalloproteinaasidena tuntud ensüümide tööd. Neist mõningaid on seostatud omakorda Alzheimeri tõve kulu kiirusega. Potentsiaalselt mõjutab TIMP2 mitmete rakkude ja veresoonte kasvuga seotud geenide tööd.

Castellano loodab kolleegidega, et pikemas perspektiivis võiks kasutada vereplasmat ka inimeste vanusega seotud vaimse võimekuse allakäigu pidurdamiseks ja Alzheimeri tõve tõrjumiseks. Parimal juhul piisaks vaid TIMP2-st, mida saab sünteesida piltlikult katseklaasis.

Esmalt tuleb aga veenduda, et selle manustamisega ei kaasne ebasoovitavaid kõrvalnähte. Näiteks peljatakse, et see võib soodustada vähiteket. Esimesed vereplasmasüste hõlmavad inimkatsed on käimas juba nii Lõuna-Koreas kui ka Ameerika Ühendriikides. Esimesi tulemusi võib oodata suve lõpus.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.