Mis on Mehhiko uuring, mille üle "Suud puhtaks" saates vaieldi? ({{commentsTotal}})

Nele Normak karastusjookide tootjate liidust ja Sirje Potisepp Eesti toiduainetetööstuse liidust
Nele Normak karastusjookide tootjate liidust ja Sirje Potisepp Eesti toiduainetetööstuse liidust Autor/allikas: ERR

Eilses "Suud puhtaks" otse-eetris läks Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepa ja Tartu ülikooli lastehaiguste professori Vallo Tillmanni vahel tuliseks aruteluks, kas ja kuidas tõlgendada Mehhikos tehtud uuringust. Lahtiseks jäi seegi, kellel viimaks õigemad andmed olid. Vaatame lähemalt, millest uuring räägib ja kes kuidas seda tõlgendas.

2012 või 2014?

Stuudios jäi segaseks: kas Mehhiko kehtestas suhkrumaksu 2012. või 2014. aastal?

Õige vastus: Maksuseadus võeti Mehhikos vastu 2013. aasta septembris, kuid see jõustus 2014. aasta 1. jaanuaril.

Kust tuleb 2012? Ka see aastaarv on uuringus oluline. Nimelt võrdlesid teadlased seda, kui palju osteti suhkrustatud jooke kolme aasta, 2012-2014, jooksul. Analüüsiti oste alates 2012. aasta oktoobrist 2014. aasta detsembrini.

Nele Normak karastusjookide tootjate liidust ja Sirje Potisepp Eesti toiduainetetööstuse liidust.

Seos ostmisel ja tarbimisel?

Uurijad märgivad: "Oste ei saa hetkel siduda Mehhikos (jookide) toiteväärtusega, sest puuduvad andmed jookide märgistamise kohta. Seega keskendusime muutustele ostetavate jookide mahus."

Lihtsustades: Uurijad vaatlesid andmeid, mis ütlesid, kui palju pudeleid müüdi neil kolmel aastal; mis on müüdud pudelite suurus ja kui palju need maksid.

Keda uuriti?

Uurijad võrdlesid kõige kõrgemalt maksustatud jookide ja maksuvabade jookide oste ligi 6000 majapidamises. Majapidamised jagati ostujõu järgi kolme gruppi ning arvesse võeti ka konkreetsete aastate majanduslikku olukorda.

 

Lastehaiguste professor Vallo Tillmann.

Milliste jookide ostmist vaadati?

Maksustatud jookide hulka kuulusid karboniseeritud limonaadid ehk karastusjoogid ning karboniseerimata lisatud suhkruga joogid.

Maksustamata jookide hulka kuulusid ka karboniseeritud joogid, nt suhkruvabad limonaadid (diet sodas), gaseeritud, gaseerimata ja tavaline vesi ning viimaks suhkruta piimatooted ja puuviljamahlad.

Kas osteti rohkem või vähem?

Suhkrumaks muudab ostuharjumusi: üleüldiselt vähenes nende jookide ostmine, mille hinnale lisandus maks. Kuid samal ajal kasvas nn maksuvabade jookide ostmine.

Kui juunis 2014 oli tarbimine vähenenud 11 ml inimese kohta päevas, siis detsembriks oli tarbimine vähenenud 22 ml inimese kohta päevas. See teeb keskmiselt 6,1% kogu 2014. aasta peale kokku.

Suhkrumaks muudab ostuharjumusi: üleüldiselt vähenes nende jookide ostmine, mille hinnale lisandus maks. Kuid samal ajal kasvas nn maksuvabade jookide ostmine.

Teadlased lõid maksueelse aja trende vaadates oodatava trendi jätkumise 2014. aastal. Tuli aga välja, et selle trendiga võrreldes jättis reaalsuses keskmine mehhiklane 2014. aastal ostmata 4241 ml ehk üle kaheksa pooleliitrist pudelit maksustatavat jooki. Ennekõike seotakse langust sellega, et karboniseerimata suhkrustatud jooke osteti oodatust 17% vähem. Maksu alla kuuluvate limonaadide ostmine vähenes 1,2%.

Vähem ostsid need, kel oli vähem võimalusi. Madalaima sotsiaalse kindlustatusega majapidamised vähendasid maksustatud jookide ostmist

Kui palju kasvas maksuvabade toodete ostmine? Keskmine mehhiklane ostis aastas umbes neli poole liitrist pudelit enam kui seda varasemate aastate trendide pealt oodati. Üldiselt suurenes maksustamata jookide ostmine 4%.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.