Saturni kaaslase meresaared koosnevad mullidest ({{commentsTotal}})

Saturni suurima kaaslase Titani meredes näha olevad saared ei tarvitsegi olla päris õiged saared, vaid rohkem nagu mullisaarte moodi saared.

 

Prantsuse ja Mehhiko teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et vähemalt mõned neist nii-öelda saartest on tõenäoliselt hoopis piirkonnad, kus pulbitsevad pinnale suured mullijoad.

Varasematest teadusuuringutest on ilmnenud, et Titanil on meresid, mis koosnevad pindmises osas arvatavasti metaanist ja sügavamas osas etaanist. Saturni süsteemis tiirutavalt kosmosesondilt Cassini tehtud pilte uurides on teadlased märganud, et mõnesid saaresarnaseid moodustisi neis meredes aeg-ajalt tekib ja kaob. Lähem analüüs on näidanud, et põhjuseks ei ole merepinna taseme muutus. Üheks seletuseks ongi pakutud, et tegu on mullipulbitsusaladega.

Nüüd koostasid teadlased eesotsas Daniel Cordier'ga Reims Champagne-Ardenne'i ülikoolist arvutimudeli, mis arvutas, kuidas täpselt võiksid meres mullid tekkida, pinnale voogata ja moodustada kobrutavaid saarekesi. Muu hulgas küsiti lähteandmeid nafta- ja gaasiettevõtetelt, et täpselt modelleerida, kuidas liiguvad vedelikud siin meie planeedil suure rõhu all.

Mudel näitas seepeale, et tõepoolest, lämmastikumullide joad võivadki Cassini piltidelt paistvat nähtust põhjustada. Lämmastik satub merre Titani atmosfäärist tuule, loodete või isegi temperatuurikõikumiste toimel. Seal seguneb see pindmises kihis metaaniga, langeb siis sellise seguna allapoole etaanikihti, kus suurema rõhu käes segu komponendid teineteisest taas eralduvad, nii et tekivad gaasimullid, mis tõusevad pinnale.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.