Saturni kaaslase meresaared koosnevad mullidest ({{commentsTotal}})

Saturni suurima kaaslase Titani meredes näha olevad saared ei tarvitsegi olla päris õiged saared, vaid rohkem nagu mullisaarte moodi saared.

 

Prantsuse ja Mehhiko teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et vähemalt mõned neist nii-öelda saartest on tõenäoliselt hoopis piirkonnad, kus pulbitsevad pinnale suured mullijoad.

Varasematest teadusuuringutest on ilmnenud, et Titanil on meresid, mis koosnevad pindmises osas arvatavasti metaanist ja sügavamas osas etaanist. Saturni süsteemis tiirutavalt kosmosesondilt Cassini tehtud pilte uurides on teadlased märganud, et mõnesid saaresarnaseid moodustisi neis meredes aeg-ajalt tekib ja kaob. Lähem analüüs on näidanud, et põhjuseks ei ole merepinna taseme muutus. Üheks seletuseks ongi pakutud, et tegu on mullipulbitsusaladega.

Nüüd koostasid teadlased eesotsas Daniel Cordier'ga Reims Champagne-Ardenne'i ülikoolist arvutimudeli, mis arvutas, kuidas täpselt võiksid meres mullid tekkida, pinnale voogata ja moodustada kobrutavaid saarekesi. Muu hulgas küsiti lähteandmeid nafta- ja gaasiettevõtetelt, et täpselt modelleerida, kuidas liiguvad vedelikud siin meie planeedil suure rõhu all.

Mudel näitas seepeale, et tõepoolest, lämmastikumullide joad võivadki Cassini piltidelt paistvat nähtust põhjustada. Lämmastik satub merre Titani atmosfäärist tuule, loodete või isegi temperatuurikõikumiste toimel. Seal seguneb see pindmises kihis metaaniga, langeb siis sellise seguna allapoole etaanikihti, kus suurema rõhu käes segu komponendid teineteisest taas eralduvad, nii et tekivad gaasimullid, mis tõusevad pinnale.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.