Kristjan Port: Facebook loodab virtuaalreaalsusega nutitelefonid kaotada ({{commentsTotal}})

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone. Autor/allikas: male-models/Creative Commons

Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure hajutamises on seotud teenuse väärtusega. Pakutavat tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni kuni rahast ei räägita. Umbes nagu messidelt kogutud tasuta pastakad.

Rahast kui universaalsest mõõdikust lahti ühendatuna tundub teenus kasutajatele selle kasutamisest hoidumisest kasulikumana. Teenuse tarnijale on kasutajaid vaja, sest tasuta teenuste puhul on tasuta asja saaja ise kaubaks. Facebook müüb reklaamiandjatele kasutajate tähelepanu ja nende kui potentsiaalsete kaubaostjate profiile koos sõpruskonnaga ja rahastab saaduga teenuse ülalpidamise kulusid.

Facebooki peetakse suurusest hoolimata haavatavaks. Selleks piisab katsest muuta teenus tasuliseks, kasvõi üks Euro kuus. Arvatakse, et siis märkab oluline osa klientidest, et raha on kallim ja ta saab oma suhtlemise vajaduse aetud mõnel muul moel. Tõenäoliselt avastab suur osa kasutajatest, et päevale lisandub ca 3,5 tundi, mis kulus seni piltide ja sõnumite uurimisele ning nüüd saab kasutada millegi muuga tegelemiseks.

Mark Zuckerberg on neist asjaoludest teadlik. Seetõttu püüab arendada firma pakutavat toodete portfelli moel, millest poleks kerge loobuda. Võibolla ollakse nõus isegi täiendavalt maksma. Facebook avaldas eelmisel kevadel kümne aasta tegevuskava teekaardi. Lähima viie aastaga tehakse seda mida täna, ainult natukene rohkem ja paremini. Kümne aasta kaugused eesmärgid sisaldavad tehisintellekti, virtuaal-ning selle kombineerumise abil avardatud reaalsuse, uudse sidepidamise ja droonidega kaubaveo teenuseid.

Facebook kahetseb, et lasi õigel ajal käest võimaluse osalemaks nutitelefonide võistluses. Täna saab ja peab ettevõte kasutama teiste platvorme, kuid klientide maailma haldamise ja manipuleerimise võimekus olnuks oluliselt tõhusam Facebooki enda operatsioonisüsteemil rajaneva telefoni abil. Apple'il ja Google'il on oma telefonid. Vähemalt viimane on proovinud arendada oma alternatiivi kogu Facebookile.

Äsja aset leidnud iga-aastasel arendajatele mõeldud konverentsil F8 täpsustas Zuckerberg kümne aasta teekaardi tegevusi. Muude detailide kõrval väärib tähelepanu kavandatav panustamine virtuaalreaalsuse rakendustesse. Hästi otsides ja natukene fantaseerides võib virtuaalreaalsusega seotud sõnumite vahelt avastada salaplaani, millega muudetase kõik nutitelefonid ühe hoobiga mõttetuteks. Ühtlasi kaovad päevakorrast ka televiisorid ja veel mõned ekraaniga seadmed.

Sõnumi otsimist võiks alustada pildistamise platvormi täiustamise kavast, mis näeb ette lisada kaameraga tehtud pildile virtuaalse infokihi. Näiteks kuvatakse sportlasest tehtud pildil jooksu kiirus ja pulss. Või kui istud kohvikus oma kohvitassi taga, võimaldab uus rakendus lisada lauale teisegi tassi, jätmaks sinust mulje kui seltskondlikust inimesest. Pildiga liidetavasse reaalsuse avardamise kihti võib loomulikult lisada reklaame jmt. Pilt võib olla liikuv ja tulemus sarnaneks näiteks Pokemon Go mängule.

Facebook ostis kahe aasta eest pähe pandava virtuaalreaalsuse seadme valmistaja Oculus Rifti, käies selle eest välja kaks miljardit USD. Proovi järgmiseks ette kujutada sama seadeldist, aga lihtsate prillidena. See loob sinu nähtava reaalse maailma juurde juba kirjeldatud virtuaalse kihi, võibolla isegi mitu.

Lähed näiteks suvalisse ruumi ja soovid vaadata televiisorit. Selline tekib sinu nägemisvälja. Reaalset telekat polegi vaja. Tahad kasutada mõnda muud ekraaniga seadet? Seegi ilmub tühjast ja teeb, mida käsid. Lõpuks tahad helistada sõbrale. Selle asemel, et taskust nutitelefoni otsida, ilmub sõber sinu ette. Vastavalt prilliomaniku tujule võivad vaatevälja ilmuda kõik sinu tutvusringi liikmed.

See oleks, õigemini poleks enam nutitelefon, vaid midagi enamat. Midagi, mille eest tasub maksta. Sellel päeval lakkab planeedil telefoniäri, sest keegi ei taha selle eest maksta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.