Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada ({{commentsTotal}})

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.

Saarts uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

"Sotsioloogiline lähenemine ja ühiskondlike lõhede mustrid suudavad üsna edukalt seletada erakonnasüsteemide kujunemist ja omapärasid Balti riikides," sõnas Tõnis Saarts.

„See suudab näiteks pakkuda seletust, miks Leedus jäid püsima kommunistlikud järglasparteid, ehk kommunistlike partei baasilt tekkinud uued vasakerakonnad, ja miks nad siiani Leedu erakonnapoliitikas olulist rolli mängivad. Samas on Lätis ja Eestis vasakpoolsete nišši endale haaranud peamiselt just vene vähemuse poolt toetatavad erakonnad,“ selgitas Saarts oma töö olulisust.

Sotsioloogiline lähenemine võimaldab otsida ka põhjusi, miks osa erakondi hääbuvad, samas kui teised suudavad püsima jääda ja edukad olla hoolimata suurtest sisekriisidest.

„Eesti juhtumi süvaanalüüs Keskerakonna, Rahvaliidu ja Res Publica näitel tõendas, et erakondade võimekus haakuda oluliste ühiskondlike lõhede ja tuumikkonfliktidega ning oskus neid strateegiliselt enda huvides ära kasutada on oluline tegur, mis seletab paljuski parteide õnnestumise ja ebaõnnestumise põhjuseid,“ selgitas Saarts.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega ehk suhtumine nõukogude minevikku.

Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Kokkuvõttes sedastab doktoritöö olulisi sõnumi, et selleks et mõista Balti riikide (kui ka teise maade) ja erakonnasüsteeme ja erakondade toimimist, peame me kõigepealt vaatama nende riikide ühiskondi, nende kujunemist ja olulisi ühiskondlikke pingekohti.

Doktoritööd "Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis" juhendas TLÜ professor Leif Kalev. Oponendid on Tallinna ülikooli professor Rein Ruutsoo ning Avatud Ülikooli professor Paul G. Lewis (Inglismaa).

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.