Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada ({{commentsTotal}})

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.

Saarts uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

"Sotsioloogiline lähenemine ja ühiskondlike lõhede mustrid suudavad üsna edukalt seletada erakonnasüsteemide kujunemist ja omapärasid Balti riikides," sõnas Tõnis Saarts.

„See suudab näiteks pakkuda seletust, miks Leedus jäid püsima kommunistlikud järglasparteid, ehk kommunistlike partei baasilt tekkinud uued vasakerakonnad, ja miks nad siiani Leedu erakonnapoliitikas olulist rolli mängivad. Samas on Lätis ja Eestis vasakpoolsete nišši endale haaranud peamiselt just vene vähemuse poolt toetatavad erakonnad,“ selgitas Saarts oma töö olulisust.

Sotsioloogiline lähenemine võimaldab otsida ka põhjusi, miks osa erakondi hääbuvad, samas kui teised suudavad püsima jääda ja edukad olla hoolimata suurtest sisekriisidest.

„Eesti juhtumi süvaanalüüs Keskerakonna, Rahvaliidu ja Res Publica näitel tõendas, et erakondade võimekus haakuda oluliste ühiskondlike lõhede ja tuumikkonfliktidega ning oskus neid strateegiliselt enda huvides ära kasutada on oluline tegur, mis seletab paljuski parteide õnnestumise ja ebaõnnestumise põhjuseid,“ selgitas Saarts.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega ehk suhtumine nõukogude minevikku.

Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Kokkuvõttes sedastab doktoritöö olulisi sõnumi, et selleks et mõista Balti riikide (kui ka teise maade) ja erakonnasüsteeme ja erakondade toimimist, peame me kõigepealt vaatama nende riikide ühiskondi, nende kujunemist ja olulisi ühiskondlikke pingekohti.

Doktoritööd "Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis" juhendas TLÜ professor Leif Kalev. Oponendid on Tallinna ülikooli professor Rein Ruutsoo ning Avatud Ülikooli professor Paul G. Lewis (Inglismaa).

Toimetaja: Marju Himma



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.