Teadlased meeleavaldusel: pole selgust, kes, mida ja miks nõuab ({{commentsTotal}})

{{1492614300000 | amCalendar}}

Laupäeval tulevad enam kui 500 linnas üle maailma tänavatele sajad tuhanded teadussõbrad ja teadlased, et näidata oma toetust teadusele ja teaduspõhistele otsustele. Kuigi marsi korraldajate sõnul on tegu rangelt toetusmeeleavaldusega, kumab paljude osalejate kommentaaridest soov tõrjuda teadusvastast maailmavaadet.

"Inimesed on mures. Juurutatakse poliitikaid, mis näivad olevat teadusevastased. Poliitiline olukord on ebakindel. Me ei tea, mis on president Trumpi jaoks prioriteet. Töötame selle nimel, et riik tervikuna jääks teadust pooldavaks ning majanduslikud ja praktilised otsused tugineksid teaduslikul tõestusel," nentis ERR Novaatorile antud intervjuus Bruce Jakosky, kauaaegne USA kosmoseagentuuri NASA planeediteadlane.

Rahulolematust Donald Trumpi vaadete osas võis märgata juba peale tema valituks osutumist.

Donald Drumpf ja tema poolehoidjad on väljendanud kahtlusi vaktsiinide ohutuse osas. Trumpi eeskostel on lõdvendatud keskkonnakaitse tingimusi ning tühistati eelmise presidendi Barack Obama kliimapoliitika. Riiklike agentuuride sotsiaalvõrgustike kontodele ja meediaga suhtlemisele seati piirangud.

Viimaseks piisaks teadlastele sai mitmele andmebaasidele ligipääsu keelamine ja nende eemaldamine avalikust veebiruumist.

Populaarsel veebilehel Reddit avaldatud kommentaarist võrsus loetud päevadega sadade tuhadete liikmetega sotsiaalvõrgustik. Seal tehti algatus tulla Washingtonis tänavatele, kuid see idee andis inspiratsiooni satelliitmarssideks sadades teistes linnades üle maailma.

Loetud päevad enne meeleavaldust on avaldanud toetust teadlaste meeleavaldusel osalemiseks enam kui 220 teadusühendust.

Viimasel kahel kuul on ERR Novaator suhelnud 23 ameerika teadlasega, kellest kaheksa plaanib marsil osaleda. Sama paljud nõustusid meeleavalduse üldise ideega, kuid sellel ise osaleda ei kavatse.

Kolm teadlast aga ei pidanud seda kõige paremaks mõtteks. Jah, teadlaskonna hulgas jagub küllalt ka neid, keda jätab meelevaldus külmaks. "Kuulsin sellest esimest korda jaanuari lõpus. Ausalt öeldes on aga mul tänaseks järg käest kadunud, kas ja kus see üldse toimub. Kuid uurin nüüd selle kindlasti järele," sõnas Massachusettsi üldhaigla inimgeneetika uuringute keskuse direktor Sekar Kathiresan.

Sõnumite paljusus
Ühes meeleavaldusel osalevate inimeste arvuga on kasvanud ka sellega saadetavate sõnumite hulk.

"Ma loodan südamest, et meeleavaldusel on positiivne mõju, kuid sotsiaalteadlane minus ütleb, et marss ei tööta. Kui inimesed kasutavad seda platvormina ka oma teiste vaadete esitamiseks, on konservatiividel lihtsam sellest mööda vaadata," nentis Winsconsini ülikooli teaduskommunikatsiooni professor Dietram Scheufele. Vaatenurk annab edasi marsi otstarbekuses kahtlejate ühte peamist argumenti.

Nädalate möödudes on muutunud ka marsi korraldajate enda sõnum. Liikumise alguspäevil oli selle üks põhifookus mitmekesisuse tunnustamine selle igas vormis alates seksuaalsest orientatsioonist lõpetades religiooni ja nahavärviga.

Nüüdseks on identiteetide paljususele rõhuvad märked "Teaduse marsi" kodulehe avalehelt kadunud. Samuti on muutunud emotsionaalselt neutraalsemaks sellega seonduvad sõnumid.

"See oli häirekell. Kuidas me saame usaldada, et nad hoolitsevad kaasamise ja ligipääsetavuse eest, kui nad surve alla murduvad?" märkis Swinburni tehnikaülikooli rakendussotsioloog Zuleyka Zevallos ajalehele New York Times.

Samas artiklis leidis aga üks marsi peakorraldaja Ayana Elizabeth Johnson, et need väärtused on olnud protesti osa algusest peale. Samuti on meeleavaldust ümbritsev debatt aidanud tema sõnul heita valgust diskrimineerimisega seonduvatele probleemidele.

Ajakirja The Atlantic teadusajakirjanik Ed Young otsis March for Science veebilehelt ja selle Facebooki grupist meeleavalduse eesmärke ning tuvastas suisa 21 eesmärki. Neist mõned käivad selgelt vastu korraldajate avaldustega, et "tegu pole poliitilise protestiga" ja asi "pole teadlastes ja poliitikutes".

Sõnumite paljusus muutis ettevaatlikuks ka suuremad teadlasi ühendavad organisatsioonid. Näiteks 62 000-liikmeline Ameerika Geofüüsika Liit otsustas toetada vaid Washingtonis korraldatavat marssi.

"Meil võttis otsuseni jõudmine paar nädalat. Pidime väga ettevaatlikult korraldajatega läbi rääkima kindlustamaks, et nende sõnum on positiivne, erapooletu ja annab edasi teaduse väärtust. See ei tohi olla ühegi poliitilise partei või valitsuse vastu," ütles Ameerika Geofüüsika Liidu president Eric Davidson ERR Novaatorile.

Politiseeritud teadus?
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rõhutas, et meeleavaldus on teadlaste olemasolu näitamiseks äärmiselt oluline. Peljata ei tasu ka selle poliitilist varjundit. Teadus on alati olnud poliitiline. Seda alates astronoom Galileo Galilei koduarestist lõpetades aatompommi loomisega.

"Marss peaks olema selle nimel, ütlevad eksperdid, et me eristaksime teaduspõhiseid otsuseid situatsioonidest, kus otsuste toeks otsitakse spetsiifilisi fakte. Marss peaks olema mitte teadlaste isikliku kasu või palga nimel, vaid teadus järjest enam töötaks ühiskonna hüvanguks," leidis akadeemik.

Samale viitas Eric Davidson. "Muret tekitab, et teadlasi hakatakse nägema lihtsalt ühe erilise surverühmana, mis sööb maksumaksjate künast. Kuid mul pole palju rikkaid tuttavaid. Hakkasime teadusega tegelema, kuna tahtsime maailma kohta rohkem teada saada ja tundsime vajadust ühiskonda teenida. Teadusesse investeerimine tasub ühiskonnale ära. Arvan, et see tõstab meid tavalisest huvirühmast kõrgemale," märkis professor.

Davidson lisas, et maailmas on kõige paremal järjel just riigid, mis on panustanud tugevalt teadusesse.

Meeleavaldusega ei tohiks jätta muljet, et teadus seisab ühiskonnast eraldi. "Me ei peaks marssides näitama, et me oleme üksi. Taoline marss, kui see toimub ainult teadlaste poolt, ütlevad eksperdid, on vale signaal. Öeldakse paljude poolt, et iga teadlane peaks marsile kaasa võtma vähemalt ühe inimese, kes pole teadlane," lisas Tarmo Soomere.

"Paljude" soovitused ja lootused tõotavad täituda. Esialgse statistika kohaselt pole enamik Washingtonis ja mujal maailmast toimuvaid meeleavaldusi korraldada aitavatest kümnetest tuhandetest vabatahtlikest teadusega otseselt seotud.

Eesti teadlased ei marsi
Eestis korraldatakse 22. aprillil avatud koosolek, kus arutletakse teaduse koha üle maailmas ja Eestis. Tänavatele seekord plaanis tulla pole. Tarmo Soomere nägi ühe põhjusena Eesti teaduse suhteliselt head rahastamist.

"Me oleme harjunud sellega, et maksumaksja rahast saab suhtosas eesti teadus veel suurema osa Euroopa Liidu riikide seast. Ja samal ajal oleme harjunud sellega, et palgad on garanteeritud, töölepingud on garanteeritud ja ühiskond hindab teadlaste pingutusi," laiendas akadeemik.

Soomere tõi välja, et suhtarvuna saavad eesti teadlased maksumaksja rahast sellise osa sisemajanduse koguproduktist, mis on Euroopas neljandal-viiendal kohal. Selle poolest võiks olla Eesti ka Euroopa nelja-viie rikkaima riigi seas. Eesti probleemid on tema sõnul mujal.

"Me ei ole suutnud näidata tootvale tööstusele, kuidas saaks teadus nende tööd teha efektiivsemaks, kuidas nende kasumit suurendada. Nii et sidusust me peaksime otsima hoopis muudest kohtadest, mõtlema välja tänavatele tulles ja marssides sellele, kuidas me saaksime teadust paremini ära kasutada meie kõigi hüvanguks," sõnas Soomere.

Eesti teadlasi võib marssimas näha aga teiste Euroopa pealinnade tänavatel.

Näiteks Tartu ülikooli doktorant Sten-Erik Tammemäe avaldab teadusele toetust Helsingi tänavatel. "Teaduse roll ühiskonnas, poliitikas on tänapäeval niivõrd suur ja igasugused katsed seda eirata või takistada teadlaste tööd teaduse rahastamise vähendamisega või mingisuguste andmebaaside võib-olla isegi kustutamisega, ei ole mingil moel aktsepteeritav," rõhutas Tammemäe.

Samamoodi kannustab teda soov jagada oma armastust ja austust teaduse vastu.

"Ei ole välistatud, et see, mis võib juhtuda Ameerika Ühendriikides, võib juhtuda ka siin. Jutt tõejärgsest ühiskonnast ja alternatiivsetest faktidest pole ainult isoleeritud juhtum USA-s," lisas doktorant.

"Ma tõesti hindan, et eestlased vaatavad USA-s toimuvat. Loodan, et teadlased Eestis, Euroopas võtavad seda sama tõsiselt kui teadlased Ameerika Ühendriikides," sõnas Eric Davidson.

ERR Novaator ootab kirju ja pilte 22. aprilli meeleavaldustel osalevatelt teadlastelt aadressil teadus@err.ee.

 

Ed Youngi kokkuvõtte kohaselt marsitakse, et hoida au sees...

  1. kirge teaduse vastu
  2. seda, mida teadus inimeste jaoks teeb ja paljusid viise, kuidas teenib see meie kogukondi ja maailma.

Marsitakse, et julgustada...

  1. avalikkust hindama ja investeerima teadusesse ning väärtustama ja tegelema teadusega
  2. teadlasi kogukondadega suhtlema ning tutvustama oma teadustööd ja selle mõju
  3. teadlasi kuulama oma kogukonda ja mõtlema selle peale, kuidas paistab nende teadustöö inimestele, keda nad teenivad
  4. inimesi toetama ja kaitsma teaduskogukonda
  5. poliitilisi juhte ja poliitikakujundajaid kehtestama tõenduspõhiseid poliitikaid ning võtma aluseks eelretsentseeritud teadmisi ja teaduslikku konsensust, mitte isiklikke tujusid ja hoiakuid
  6. toetama uue põlvkonna teadlasi, kes kuuluvad üha sagedamini ajalooliselt alaesindatud rühmadesse

Marsitakse, et tunnustada...

  1. teadust kui töötava demokraatia hädavajalikku osa

Marsitakse, et näidata...

  1. teadust eeskätt ja ennekõike inimliku protsessina, mida juhib, kasutab ja toetab mitmekesine inimrühm

Marsitakse, et toetada...

  1. teadust, mis aitab meil maailma mõista ja hoiab alal üldsuse huvi
  2. teadusharidust, mis õpetab inimestele kriitilist mõtlemist, küsima küsimusi ja hindama info tõepärasust vastavalt tõendite kaalule
  3. avatud, kaasavat ja ligipääsetavat teadust, mis on tasuta kättesaadav

Marsitakse, et kutsuda üles...

  1. valitsust teadust järjepidevalt rahastama toetamaks teadustööd ja teadlaste palkamist

Marsitakse, et kaitsta...

  1. teadust erihuvidega rühmade manipulatsioonide eest
  2. teadlasi, kui neid ähvardatakse ja võtta nende eest sõna, kui neid vaigistatakse

Marsitakse, et seista vastu...

  1. poliitikatele, mis eiravad teaduslikke tõendeid või üritavad neist täielikult vabaneda
  2. poliitikatele, mis ähvardavad teadlaste võimalusi teha teadustööd ja seda tutvustada
  3. ärevust tekitavale tendentsile üritada tekitada usaldamatust teadusliku konsensuse vastu
  4. katsetele tekitada väärarusaama teaduse politiseeritusest

Marsitakse, et nõuda...

  1. juhtidelt poliitikas ja teaduses kõige kõrgemate aususe, õigluse ja terviklikkuse standardite täitmist

Toimetaja: Marju Himma



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.