Vaataja küsib: Millal inimesed üksteist nimepidi kutsuma hakkasid? ({{commentsTotal}})

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pällu sõnul sellele küsimusele vist täpselt vastata ei saagi, kuna me ei tea ka seda, millal täpselt inimesed omavahel kõnelema hakkasid.

Küll aga teame seda, et nimed on üks keeleuniversaale ehk keelenähtuseid, mis esineb kõigis keeltes. „Maailmas pole keeli, kus nimesid ei oleks,” rääkis Päll.

Nimetamine on koguni nii universaalne, et see ei piirdu inimeste maailmaga. „Tegelikult on täheldatud ka seda, et isegi loomariigis on nimetamise alged olemas,” sõnas Päll. Keelekorraldaja tõi näiteks šimpansid, keda on õpetatud inimestega suhtlema – need loomad tunnevad ära nii inimest kirjeldava märgi kui ka nende endi kohta käiva märgi. Samuti on märgatud, et teatud vaalalised eristavad liigikaaslasi.

Inimühiskondades on nimetamine üks maailma vaatlemise viise, me nimetame nähtusi kas sõnadega või anname neile tinglikult tähistuse ehk sildi, mis on siis nimi või mõnikord ka number. „Selliselt me mõtestame enda jaoks maailma ja nimi on tegelikult hingestamise viis, me anname nimesid nendele kohtadele ja asjadele, mis on meile olulised, mida me tahame eristada,” selgitas Peeter Päll.

Ilmselt on aga inimeste nimed kõige vanemad. Tekkelt järgmised võivad olla kohtade nimed. Nimede valdamine võib olla ka omamoodi indikaator. „Nimede tundmine näitab kohaliku kultuuri tundmist. Kui me näiteks keele ära õpime, siis nimesid me nii lihtsalt ära ei õpi,” selgitas keelekorraldaja.

Tänapäeval on aga lisandunud uusi nimetamise kombeid – me oleme hakanud nimesid andma loodusnähtustele, tormidele. Ka internetistumine on nimemaailma värskendanud. „Inimesed annavad tänapäeval nimesid arvutivõrgu aadressidele ehk domeenidele, nii et nimede maailm muudkui kasvab,” rääkis Päll.

 

Toimetaja: Virgo Siil



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: