Vaataja küsib: Millal inimesed üksteist nimepidi kutsuma hakkasid? ({{commentsTotal}})

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pällu sõnul sellele küsimusele vist täpselt vastata ei saagi, kuna me ei tea ka seda, millal täpselt inimesed omavahel kõnelema hakkasid.

Küll aga teame seda, et nimed on üks keeleuniversaale ehk keelenähtuseid, mis esineb kõigis keeltes. „Maailmas pole keeli, kus nimesid ei oleks,” rääkis Päll.

Nimetamine on koguni nii universaalne, et see ei piirdu inimeste maailmaga. „Tegelikult on täheldatud ka seda, et isegi loomariigis on nimetamise alged olemas,” sõnas Päll. Keelekorraldaja tõi näiteks šimpansid, keda on õpetatud inimestega suhtlema – need loomad tunnevad ära nii inimest kirjeldava märgi kui ka nende endi kohta käiva märgi. Samuti on märgatud, et teatud vaalalised eristavad liigikaaslasi.

Inimühiskondades on nimetamine üks maailma vaatlemise viise, me nimetame nähtusi kas sõnadega või anname neile tinglikult tähistuse ehk sildi, mis on siis nimi või mõnikord ka number. „Selliselt me mõtestame enda jaoks maailma ja nimi on tegelikult hingestamise viis, me anname nimesid nendele kohtadele ja asjadele, mis on meile olulised, mida me tahame eristada,” selgitas Peeter Päll.

Ilmselt on aga inimeste nimed kõige vanemad. Tekkelt järgmised võivad olla kohtade nimed. Nimede valdamine võib olla ka omamoodi indikaator. „Nimede tundmine näitab kohaliku kultuuri tundmist. Kui me näiteks keele ära õpime, siis nimesid me nii lihtsalt ära ei õpi,” selgitas keelekorraldaja.

Tänapäeval on aga lisandunud uusi nimetamise kombeid – me oleme hakanud nimesid andma loodusnähtustele, tormidele. Ka internetistumine on nimemaailma värskendanud. „Inimesed annavad tänapäeval nimesid arvutivõrgu aadressidele ehk domeenidele, nii et nimede maailm muudkui kasvab,” rääkis Päll.

 

Toimetaja: Virgo Siil



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.