Vaataja küsib: Millal inimesed üksteist nimepidi kutsuma hakkasid? ({{commentsTotal}})

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pällu sõnul sellele küsimusele vist täpselt vastata ei saagi, kuna me ei tea ka seda, millal täpselt inimesed omavahel kõnelema hakkasid.

Küll aga teame seda, et nimed on üks keeleuniversaale ehk keelenähtuseid, mis esineb kõigis keeltes. „Maailmas pole keeli, kus nimesid ei oleks,” rääkis Päll.

Nimetamine on koguni nii universaalne, et see ei piirdu inimeste maailmaga. „Tegelikult on täheldatud ka seda, et isegi loomariigis on nimetamise alged olemas,” sõnas Päll. Keelekorraldaja tõi näiteks šimpansid, keda on õpetatud inimestega suhtlema – need loomad tunnevad ära nii inimest kirjeldava märgi kui ka nende endi kohta käiva märgi. Samuti on märgatud, et teatud vaalalised eristavad liigikaaslasi.

Inimühiskondades on nimetamine üks maailma vaatlemise viise, me nimetame nähtusi kas sõnadega või anname neile tinglikult tähistuse ehk sildi, mis on siis nimi või mõnikord ka number. „Selliselt me mõtestame enda jaoks maailma ja nimi on tegelikult hingestamise viis, me anname nimesid nendele kohtadele ja asjadele, mis on meile olulised, mida me tahame eristada,” selgitas Peeter Päll.

Ilmselt on aga inimeste nimed kõige vanemad. Tekkelt järgmised võivad olla kohtade nimed. Nimede valdamine võib olla ka omamoodi indikaator. „Nimede tundmine näitab kohaliku kultuuri tundmist. Kui me näiteks keele ära õpime, siis nimesid me nii lihtsalt ära ei õpi,” selgitas keelekorraldaja.

Tänapäeval on aga lisandunud uusi nimetamise kombeid – me oleme hakanud nimesid andma loodusnähtustele, tormidele. Ka internetistumine on nimemaailma värskendanud. „Inimesed annavad tänapäeval nimesid arvutivõrgu aadressidele ehk domeenidele, nii et nimede maailm muudkui kasvab,” rääkis Päll.

 

Toimetaja: Virgo Siil



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.