Videod: Maa lähedalt möödus hiidasteroid ({{commentsTotal}})

{{1492587960000 | amCalendar}}

Ööl vastu neljapäeva möödus Maa lähedalt 1300-meetrise läbimõõduga asteroid 2014 JO25. Viimati nähti võrreldava suurusega kosmosekivi sedavõrd lähedal 2004. aastal. Möödumist saab järele vaadata allolevatest videotest.

Kolme aasta eest astronoomidele silma jäänud asteroid möödus Maast kõigest 1 768 239 kilomeetri kauguselt, umbes viis korda kaugemalt kui Kuu.

Teadlased said uurida kosmosekivi selle läheduse tõttu nii teleskoopide kui ka radaritega. Vaatlused võimaldavad aimu saada selle koostisest ja kujust. Radarmõõtmistega loodavad teadlased püüda pildile isegi mõnemeetrise läbimõõduga pinnavormid.

2014 JO25 pind peegeldab valgust kaks korda tugevamalt kui Kuu pind. Nii on võimalik amatöörastronoomidel jälgida asteroidi soodsate ilmaolude korral vähemalt 10-sentimeetrise apertuuriga teleskoopidega. Läbi teleskoobisilma paistab asteroid väga aeglaselt liikuva tähena. Selle tegelik liikumiskiirus küündib Maa suhtes aga 33,56 km/s.

Robotteleskoopteenuse Slooh ülekannet mööduvast asteroidist sai jälgida ERR Novaatoris 2.00st 2.30ni.

Viimati möödus 2014 JO25 Maast sama lähedalt umbes 400 aasta eest. Järgmisel korral juhtub see arvutuste kohaselt ligikaudu 500 aasta pärast. Sellegipoolest on NASA liigitatud 2014 JO25 potentsiaalselt ohtlikuks asteroidiks. Järgmist suuremat sorti asteroidi lähimöödumist on oodata alles 2027. aastal, mil umbes Kuu kauguselt möödub 800-meetrine asteroid 1999 AN10.

2014 JO25 möödumine Maast:

 

Kui algselt hinnati 2014 JO25 läbimõõduks 650 meetrit, siis 19. aprillil näitasid NASA mõõtmised, et tegu on vastavalt 640- ja 670-meetrise läbimõõduga kahest tükist koosneva liitasteroidiga ehk asteroid on arvatust kaks korda suurem.

2013. aastal Venemaal Tseljabinški linna kohal plahvatanud asteroid oli umbes 60 korda väiksem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.