Kristjan Port: Apple asub arendama isesõitvaid autosid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Tiger Pixel/Creative Commons

Enam-vähem täpselt aasta tagasi kevadel oli Apple'i raamatupidamises vabade vahendite kontol 233 miljardit dollarit. Raha on rahutu iseloomuga ja nõuab, et sellega tehtaks midagi, eeldatavalt kasulikku.

Ettevõtte senise tegevuse põhjal tekib kiusatus mõelda järgmisest meediaseadmest, võimalusel helistamise funktsiooniga. Sest just selliste asjadega ongi firma need miljardid oma kassasse meelitanud.

Olgu veel meenutatud Neil Cybarti poolt Apple senise arendustegevuse analüüsi, mille alguspunktiks on 2001. aastal loodud MP3 mängija iPod. Seega puudutas analüüs nn uue põlvkonna Apple'it, mitte kunagi personaalarvuti sünni juures olnud sama nimekujuga ettevõtet. Selles eelmise epohhi ettevõttes sündis esimene Apple'i arvuti. Sellest sündis omakorda firma ise, nagu oma saba sööv madu Ouroboros. Toonase perioodi kasutus oleks eksitav tänu IT-seadmete, tarkvara ning teenuste turu ja tarbijaskonna arengu puudulikkusele.

Pealegi oli firma seis vahepeal väga kehv ja tegutses ilma Steve Jobsita. Seetõttu on põhjendatud rääkida firma uuest tõusust ja olulisest transformatsioonist arvutitootjast meediaseadmete valmistajaks alates uue sajandi algusest. Neil Cybarti analüüs käsitleb Apple'i revolutsiooniliste toodete arenduskulusid. iPod valmis mõnesaja miljoni dollari toel. 2007. aastal valminud iPhone'i arendusele kulus juba miljard. Kolm aastat hiljem sündinud tahvelarvuti iPad vajas paari miljardit ja 2015. aasta kellaprojektile iWatchile kulutati koguni kaheksa miljardit dollarit. Apple'i 2016. aasta arenduskuludeks hinnati kümme miljardit ja käesolevale aastale 13 miljardit dollarit.

Summad on suured, aga sellest potist osa kulub olemasolevate toodete arendamisele. Järelikult pole oodata midagi uut, sest sellise veel kellelegi teadmata asja või nähtuse loomiseks peaks kuluma hüppeliselt palju raha. Heites pilgu raamatupidamisele on Apple'i kassas vaba raha hulk hoopiski kasvanud 246 miljardi dollarini. Seda on vaid natukene vähem kui Taani 2017. aasta eelarve.

Rahamäe kasvu vaadates paistab kõik korras olevat. Aga kas ikka on? Muret põhjustab küsimus mitte kas, vaid kui kaua suudetakse telefonide äriga edu jätkata? Vaja oleks leiutada midagi uut. Täiesti uut, kui uskuda analüütikuid ja Apple ajaloolist kogemust. Personaalarvuti sünniga suureks kasvanud ja siis sama hobust piitsutades hätta jäänuna käivitas senise tegevuse ootamatu ja jõuline suunamuutus meediaseadmete maailma järgmise kasvuperioodi. See kestab tänaseni. Aga kui kaua? Ja mida teha vaba rahaga? Järjekordne meediaseade, millest keegi veel kuulnud ei ole?

Pole teada, kas Steve Jobsi hetke saab korrata. Keda juhtunu huvitab, leiab täpsema kirjelduse nii filmidest kui ka raamatutest, aga kui ta tuli, õigemini paluti tulla ettevõttesse tagasi, oli tal voli või jultunud julgust tegutseda ignoreerides juhtkonna ja investorite arvamusi. Tänaseks on Apple väga suur börsifirma. Tim Cook ei ole Steve Jobs ja seni edu toonud tee muutmine võib luhtuda. Kuid proovima peab. Mis see uus tee võiks olla?

California osariigis kehtiva seaduse järgi peab iga juhita sõiduki testimisest huvitatud ettevõte end vastavas avalikus registris kirja panema. Apple'it selles nimekirjas pole olnud. Eelmisel aastal spekuleeriti mitmel korral, nagu firma tegeleks uue põlvkonna auto arendamisega. Firma peadirektor Tim Cook eitas neid oletusi.

Vahepeal räägiti koostööst BMW-ga, kui Apple'i juhtkonda märgati autotehast külastamas, aga pool aastat hiljem avaldatud autofirma strateegiast võis välja lugeda kavatsuse uute autode arendust ajada vaid omal jõul. Sügisel räägiti lugusid, nagu oleks Apple'is tasahilju loodud Titan-nimelise autoprojekti juurest inimesi koondatud ja hiljem on räägitud kavast piirduda autode tarkvara arendamisega.

Kes sattus eelmisel reedel lugema California teedel juhita sõiduki arendamiseks registreeritud ettevõtete nimekirja, võis märgata, et viimasele, kolmekümnendale reale ilmus nimi Apple Inc. Nüüd siis teate, mille nimel saab Apple tööle panna oma vabad miljardid ja Ouroboros sööb oma saba sümboliseerimaks jätkuvat uuestisündi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: