5. osa: kuulsatest Rootsi süntesaatoritest leiab tükikese Eesti loodusest ({{commentsTotal}})

Osaühing Turba puukoda on juba kümme aastat väärindanud Eesti kaske ning teinud sellest elemente süntesaatorile Nord. “Osoon” käis vaatamas, milliseid osasid klahvpillidele Turbas toodetakse. 

Rootsi päritolu käsitsi valmistatud punaseid kvaliteetpille kasutavad ka väga paljud Eesti ansamblid. Kes aga oleks arvanud, et populaarsetes pillides on osake Eesti loodust. Täpsemalt osake Eesti looduses kasvanud kaske.

Ettevõtte koostöö kuulsa klahvpillitootjaga sai alguse umbes 10 aastat tagasi. Alguses soovis tellija detaile hoopis mustast lepast, kuid seda on keeruline saada ja tegelikult saab kasest hoopis ilusama detaili. “Eriti ilusad mustrid saab kätte ikkagi sellest tüüka osast, see on selline väga mustriline, mille siis peits toob esile,” selgitab Turba puukoja juhatuse liige Urmas Taal.

Tema hinnangul saab parima mustri kase tüvest esimesed kaks meetrit. “Puutükk tuleb kõige pealt lahti saagida, staabeldada ja siis lasta sellel seista ning kuivada. Kuivatamine on kogu protsessi A ja O. Sealt siis edasi tuleb ta töökotta tagasi, kus siis meistrid valivad välja milline tükk läheb hööveldamisse,” räägib Taal.

Toimetaja: Allan Rajavee



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: