3. osa: ahjusoe puitgraanul valmib kõigest poole tunniga ({{commentsTotal}})

Eesti puit pole ainult oluline tooraine erinevatele tööstustele, vaid sellest saab energia tootmiseks vajalikku kütust. Sestap toodab Eesti tervelt 1,3 miljonit tonni puidugraanulit ja sellest 90 protsenti turustatakse välisriikidesse.

Fakt - Eesti on ühe inimese kohta maailma suurim puidugraanuli tootja. Osaühingu Purutuli tehase juhi Siim Pärna sõnul saab kõige paremat graanulit oksapuu saepurust. “Saepuru on aga saetööstuse kõrvalprodukt, mida ei tule piisavalt palju, ja seetõttu kasutame tootmises ka hakkepuitu, kuhu on lisatud ka lehtpuud,” selgitab Pärn.

Niiskuse tasakaal

Ta lisab, et tegelikult pole ideaalsed retsepti olemas. “Tähtis on, et segu niiskus oleks tasakaalus ning ei muutuks tootmise käigus. Kui proportsioonid on paigas, siis tõesti võimalik toota kõigest. Lihtsalt lehtpuust tootmine on olulised energiamahukam,” nendib ettevõtja. 

Nii segatakse omavahel kokku saepuru ja puiduhake ning saadud segu kuivatatakse  suures trummlis 600-kraadi juures. “Saepuru ja hake seguneb suruõhu turbulentsi toel trummli sees, kuni saavutatakse õige niisukus tase,” selgitab tehase juht. 

Pärast kuivatamist tambib haamerveski saepuru ühtlaseks peeneks massiks, mis on sobiv puidugraanulite pressimiseks. Enne pressimist kuumutatakse segu 60 kuni 70 kraadini ja kui graanul saabub pressimisest on valmis toodangu temperatuur 90 kraadi. 

Kokkuvõttes võtab ühe “ahjusooja” graanuli tootmine aega pool tundi. 

Kvaliteeti mõõdetakse iga päev

Ettevõte säilitab iga päev osa toodangust ühe paki jagu graanuleid. Võetud proovid põletatakse, et mõõta graanulite tuhasust. Lisaks põletamisele jahvatatakse graanuleid, et vaadata, kui palju puru toodangust eraldub. 

“Suurtele elektrijaamadele on ka oluline, milline on graanulis sisalduvate osakeste suurus. Selle mõõtmiseks võtame graanuli, leotame vees, kuivatame selle graanuli ära, teeme ta algseks jälle saepuruks tagasi, ja sõelume sealt erinevad osad välja,” räägib Pärn.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: