3. osa: ahjusoe puitgraanul valmib kõigest poole tunniga ({{commentsTotal}})

Eesti puit pole ainult oluline tooraine erinevatele tööstustele, vaid sellest saab energia tootmiseks vajalikku kütust. Sestap toodab Eesti tervelt 1,3 miljonit tonni puidugraanulit ja sellest 90 protsenti turustatakse välisriikidesse.

Fakt - Eesti on ühe inimese kohta maailma suurim puidugraanuli tootja. Osaühingu Purutuli tehase juhi Siim Pärna sõnul saab kõige paremat graanulit oksapuu saepurust. “Saepuru on aga saetööstuse kõrvalprodukt, mida ei tule piisavalt palju, ja seetõttu kasutame tootmises ka hakkepuitu, kuhu on lisatud ka lehtpuud,” selgitab Pärn.

Niiskuse tasakaal

Ta lisab, et tegelikult pole ideaalsed retsepti olemas. “Tähtis on, et segu niiskus oleks tasakaalus ning ei muutuks tootmise käigus. Kui proportsioonid on paigas, siis tõesti võimalik toota kõigest. Lihtsalt lehtpuust tootmine on olulised energiamahukam,” nendib ettevõtja. 

Nii segatakse omavahel kokku saepuru ja puiduhake ning saadud segu kuivatatakse  suures trummlis 600-kraadi juures. “Saepuru ja hake seguneb suruõhu turbulentsi toel trummli sees, kuni saavutatakse õige niisukus tase,” selgitab tehase juht. 

Pärast kuivatamist tambib haamerveski saepuru ühtlaseks peeneks massiks, mis on sobiv puidugraanulite pressimiseks. Enne pressimist kuumutatakse segu 60 kuni 70 kraadini ja kui graanul saabub pressimisest on valmis toodangu temperatuur 90 kraadi. 

Kokkuvõttes võtab ühe “ahjusooja” graanuli tootmine aega pool tundi. 

Kvaliteeti mõõdetakse iga päev

Ettevõte säilitab iga päev osa toodangust ühe paki jagu graanuleid. Võetud proovid põletatakse, et mõõta graanulite tuhasust. Lisaks põletamisele jahvatatakse graanuleid, et vaadata, kui palju puru toodangust eraldub. 

“Suurtele elektrijaamadele on ka oluline, milline on graanulis sisalduvate osakeste suurus. Selle mõõtmiseks võtame graanuli, leotame vees, kuivatame selle graanuli ära, teeme ta algseks jälle saepuruks tagasi, ja sõelume sealt erinevad osad välja,” räägib Pärn.

Toimetaja: Allan Rajavee



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.