3. osa: ahjusoe puitgraanul valmib kõigest poole tunniga ({{commentsTotal}})

Eesti puit pole ainult oluline tooraine erinevatele tööstustele, vaid sellest saab energia tootmiseks vajalikku kütust. Sestap toodab Eesti tervelt 1,3 miljonit tonni puidugraanulit ja sellest 90 protsenti turustatakse välisriikidesse.

Fakt - Eesti on ühe inimese kohta maailma suurim puidugraanuli tootja. Osaühingu Purutuli tehase juhi Siim Pärna sõnul saab kõige paremat graanulit oksapuu saepurust. “Saepuru on aga saetööstuse kõrvalprodukt, mida ei tule piisavalt palju, ja seetõttu kasutame tootmises ka hakkepuitu, kuhu on lisatud ka lehtpuud,” selgitab Pärn.

Niiskuse tasakaal

Ta lisab, et tegelikult pole ideaalsed retsepti olemas. “Tähtis on, et segu niiskus oleks tasakaalus ning ei muutuks tootmise käigus. Kui proportsioonid on paigas, siis tõesti võimalik toota kõigest. Lihtsalt lehtpuust tootmine on olulised energiamahukam,” nendib ettevõtja. 

Nii segatakse omavahel kokku saepuru ja puiduhake ning saadud segu kuivatatakse  suures trummlis 600-kraadi juures. “Saepuru ja hake seguneb suruõhu turbulentsi toel trummli sees, kuni saavutatakse õige niisukus tase,” selgitab tehase juht. 

Pärast kuivatamist tambib haamerveski saepuru ühtlaseks peeneks massiks, mis on sobiv puidugraanulite pressimiseks. Enne pressimist kuumutatakse segu 60 kuni 70 kraadini ja kui graanul saabub pressimisest on valmis toodangu temperatuur 90 kraadi. 

Kokkuvõttes võtab ühe “ahjusooja” graanuli tootmine aega pool tundi. 

Kvaliteeti mõõdetakse iga päev

Ettevõte säilitab iga päev osa toodangust ühe paki jagu graanuleid. Võetud proovid põletatakse, et mõõta graanulite tuhasust. Lisaks põletamisele jahvatatakse graanuleid, et vaadata, kui palju puru toodangust eraldub. 

“Suurtele elektrijaamadele on ka oluline, milline on graanulis sisalduvate osakeste suurus. Selle mõõtmiseks võtame graanuli, leotame vees, kuivatame selle graanuli ära, teeme ta algseks jälle saepuruks tagasi, ja sõelume sealt erinevad osad välja,” räägib Pärn.

Toimetaja: Allan Rajavee



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: