2. osa: vineeritehas, mis töötleb kümme veokitäit puitu päevas ({{commentsTotal}})

Eesti puuliikide esikolmikus asuv kask ei ole saetööstuse ega paberitootmise lemmik tooraine, kuid kaske väärindavad peaasjalikult vineeritehased. Nii kasutab Latvijas Finiersi gruppi kuuluv Kohila Vineer umbes 130 000 tihumeetrit kaske aastas, mis on kolmandik kogu Eestis mahavõetavatest kasepuudest.

Nagu puidutööstuses ikka hakkab ka vineeritehases töö siis, kui tooraine jõuab tööstuse õuele. “Metsaomaniku koorem tuleb meie territooriumile ja see koorem mõõdetakse üle. Selle alusel siis määratakse, mis selle koorma sisu on, mis sorti puu seal sees on ja palju metsaomanik sellest raha võib saada,” selgitab ettevõtte juhatuse liige Andres Laht. 

Kohilasse jõuab kaske üle Eesti, kuid on teada, et Lõuna-Eesti kask on väärtuslikum, kui Lääne- ja Põhja-Eestist tulev tooraine. Samas mõjutavad materjali kvaliteeti ka kasvataja oskused. 

Laht märgib, et metsaomanikud ei laasi alati puitu korrektselt, langetavad puid lohakalt või lõigatakse palk lihtsalt vales pikkuses. “Paraku see kõik mõjutab ja selline tooraine võib minna madalamasse kvaliteeti või üldse mitte sobida vineeri tootmiseks,” nendib Laht.

24 tundi leotamist

Vineeri tootmiseks sobib kask kõige paremini, sest selle lehtpuud võib väga edukalt mehaaniliselt töödelda. Elastse tooraine saamiseks lõigatakse välja kasenotid, mis jaotatakse kvaliteedi alusel klassidesse. Seejärel kasepakud skaneeritakse, et välja lõigata pakkude töödeldav osa. 

Saadud notid ligunevad 24 tundi, mille järel on kask valmis saama pikaks ja õhukeseks spoonilindiks. Kohilas läheb spooni tootmiseks umbes 2500 kuni 3000 kasenotti ööpäevas. “Kui niimoodi piltlikult öelda, siis see on kümme rekkatäit kasepuitu, ja tehas töötab meil 24/7,” nendib Andres Laht. 

Kolmetasandiline kvaliteedikontroll

Tehase õuel toimub esimene tooraine kvaliteedikontroll, kasepakkude saagimisel teine kontroll ning kolmas kontroll toimub spoonilehtede lõikamisel. Spooniribad läbivad fotoskänneri, kus tehakse kindlaks defektid ja oksakohad. Eripärade alusel jaotatakse toore taas erinevatesse liikidesse. Osa spoonist paigatakse, õmmeldakse ja jätkatakse. Seejärel kaetakse kihid vaheldumisi liimiga ja pressitakse vineeritahvliks.

Kui palju ühe tahvli peale spoonilehti kulub on Lahe sõnul keeruline öelda. “Raske öelda, eks see sõltub, kui paks vineeritahvel on, et Kohila vineeri kõige õhem vineeritahvel, mida me saame toota on kolm kihti ja kõige paksem on 35 kihti, et sõltuvalt sellest, mis on tellitud,” räägib ettevõtte juhatuse liige.

Mitmeid kasutusalasid

Kuigi vineer on tuntud eelkõige mööblitööstuse toorainena, siis leiab tegelikult materjal kasutust paljudes valdkondades. Seda kasutatakse transpordisektoris, ehituses, sise- ja välisviimistluses. Lisaks on ka väga palju alternatiivseid kasutusviise, mänguasjad, liiklusmärgid, rulapargid, väga lai kasutusvaldkond on vineeril olemas.

Nii on vastupidav ja kulumiskindel Eesti vineer arvestatav ekspordiartikkel, millel on turgu üle kogu maailma. 

Toimetaja: Allan Rajavee



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.