1. osa: okaspuu tagab Eesti saetööstuse jätkusuutlikkuse ({{commentsTotal}})

Eesti saetööstuste populaarseim tooraine on praeguseni kuusk, millele järgneb mänd ning lehtpuu kask jääb saetööstuse tooraine eelistuste pingereas kolmandaks. Osaühing Combimill Sakala tegevjuht Aimar Kreevald tõdeb saates “Osoon”, et just okaspuidu töötlemine laseb Eesti ettevõtetel teha investeeringuid.

Viljandimaal asuvasse saekaatrisse on saabunud uus laadung mändi. Kreevald märgib, et siin saeveskis töödeldakse ainult mändi. “Teine veski on meil natuke eemal, saeb kuuske,” lisab tegevjuht. 

Kõik autolt laaditud palgid jaotatakse sorteerija abiga sorteerimisliini taskutesse ja nende palkide saatus on erinev. Väiksematest männi palkidest tulevad ühed tooted, ja suurematest palkidest, teistsugused tooted.

Kreevaldi sõnul töödeldakse Eesti saeveskites ka lehtpuud, kuid männi- ja kuusepuit on see toore, mis hoiab kettad käimas. “Kõik need saeveskid, mis Eestisse ehitatud on, peavad ka ära tasuma ja ainult lehtpuud saagides tööstust ära ei toida. Okaspuu on see, mis laseb investeerida ja konkureerida muu maailmaga,” nendib Kreevald. 

Isikupärastatud saematerjal

Kooritud palk liigub liinil latv ees saeveskisse, kus laserite ja kaamerate järgi pööratakse sellel õige külg, nii et palgist saaks võimalikult väikeste kadudega kõige paremat saematerjali. Iga saeveskisse tulev palk saab sisuliselt isikupärastatud teekonna, selle järgi, mis materjali on kliendid tellinud. Tellimuste alusel tehakse ka arvutused, millist materjali sellest palgist täpselt saab.

Saeveski tootmisjuht Siim Tammeväli selgitab, et igast saetavast prussist või lauast on võimalik  enne lõike tegemist vaadata kaamerate ning laserite loodud 3D-mudelit, mille abil on võimalik tuvastada palgis peituvaid kahjustusi ning määrata isegi kindlaks kahjustuse liigi. “Me lõikame palki võimalikult defekti lähedalt, et kadu oleks minimaalne,” räägib Tammeväli. 

Aimar Kreevaldi teeb saeveski eriliseks see, et 90 protsenti toodangust Eestisse. “Eesti järeltööstused ja muud puidutööstused väärindavad seda ja ma julgen öelda, et sellel on rohkem ahelaid kui üks veel või üks lisaväärtustamine, et paljudel juhtudel ikka mitu veel,” kinnitab ettevõtte tegevjuht.

Seejuures annab männipuidust teha pea kõike. “Männi saematerjalist võib saada uks ja aken, võib saada mingi väiksem kaunis mööblidetail ja tuleb öelda, et võib saada ka kirstumaterjal,” nendib Kreevald. 

Täielik kasutamine

Töötlemisprotsessist jääb üle ka lisamaterjali nagu näiteks puidukoor ja muud lõikamise käigus tekkivad jäägid. Kreevaldi kinnitab, et nende ettevõte seda jäägina ei näe. “Ei ole see jääk, et selle me põletame ära oma katlas ja saame sellest veel energiat, et ja sellel teine rakendus on veel, kui hilisemalt teda võtta, ehk kevade poole, kui see koor on lahti, kasutame teda multsiks,” räägib Kreevald. 

Ta lisab, et ka tekkinud puitmass on tegelikult väärtuslik toode, mida Eesti saeveskid edukalt turustavad. Nii toodab Combimill ka tselluhaket, mis on paberitööstuse peamine tooraine. Eestimaise tselluloosi- ja paberitööstuse suurimad tegijad, on Kehras keemilist tselluloosi ja paberit tootev Horizon ja Kundas puitmassi tootev Estonian Cell, tarbivad arvestatava koguse 5,4 miljonist tihumeetrist puidust, mis iga aastaselt metsast välja tuuakse. 

Seejuures kasutab Kehra vabrik ära umbes viiendiku Eestis raiutavast okaspaberipuust. Estonian Cell aga umbes poole maha võetavast haavast. 

Toimetaja: Allan Rajavee



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.