1. osa: okaspuu tagab Eesti saetööstuse jätkusuutlikkuse ({{commentsTotal}})

Eesti saetööstuste populaarseim tooraine on praeguseni kuusk, millele järgneb mänd ning lehtpuu kask jääb saetööstuse tooraine eelistuste pingereas kolmandaks. Osaühing Combimill Sakala tegevjuht Aimar Kreevald tõdeb saates “Osoon”, et just okaspuidu töötlemine laseb Eesti ettevõtetel teha investeeringuid.

Viljandimaal asuvasse saekaatrisse on saabunud uus laadung mändi. Kreevald märgib, et siin saeveskis töödeldakse ainult mändi. “Teine veski on meil natuke eemal, saeb kuuske,” lisab tegevjuht. 

Kõik autolt laaditud palgid jaotatakse sorteerija abiga sorteerimisliini taskutesse ja nende palkide saatus on erinev. Väiksematest männi palkidest tulevad ühed tooted, ja suurematest palkidest, teistsugused tooted.

Kreevaldi sõnul töödeldakse Eesti saeveskites ka lehtpuud, kuid männi- ja kuusepuit on see toore, mis hoiab kettad käimas. “Kõik need saeveskid, mis Eestisse ehitatud on, peavad ka ära tasuma ja ainult lehtpuud saagides tööstust ära ei toida. Okaspuu on see, mis laseb investeerida ja konkureerida muu maailmaga,” nendib Kreevald. 

Isikupärastatud saematerjal

Kooritud palk liigub liinil latv ees saeveskisse, kus laserite ja kaamerate järgi pööratakse sellel õige külg, nii et palgist saaks võimalikult väikeste kadudega kõige paremat saematerjali. Iga saeveskisse tulev palk saab sisuliselt isikupärastatud teekonna, selle järgi, mis materjali on kliendid tellinud. Tellimuste alusel tehakse ka arvutused, millist materjali sellest palgist täpselt saab.

Saeveski tootmisjuht Siim Tammeväli selgitab, et igast saetavast prussist või lauast on võimalik  enne lõike tegemist vaadata kaamerate ning laserite loodud 3D-mudelit, mille abil on võimalik tuvastada palgis peituvaid kahjustusi ning määrata isegi kindlaks kahjustuse liigi. “Me lõikame palki võimalikult defekti lähedalt, et kadu oleks minimaalne,” räägib Tammeväli. 

Aimar Kreevaldi teeb saeveski eriliseks see, et 90 protsenti toodangust Eestisse. “Eesti järeltööstused ja muud puidutööstused väärindavad seda ja ma julgen öelda, et sellel on rohkem ahelaid kui üks veel või üks lisaväärtustamine, et paljudel juhtudel ikka mitu veel,” kinnitab ettevõtte tegevjuht.

Seejuures annab männipuidust teha pea kõike. “Männi saematerjalist võib saada uks ja aken, võib saada mingi väiksem kaunis mööblidetail ja tuleb öelda, et võib saada ka kirstumaterjal,” nendib Kreevald. 

Täielik kasutamine

Töötlemisprotsessist jääb üle ka lisamaterjali nagu näiteks puidukoor ja muud lõikamise käigus tekkivad jäägid. Kreevaldi kinnitab, et nende ettevõte seda jäägina ei näe. “Ei ole see jääk, et selle me põletame ära oma katlas ja saame sellest veel energiat, et ja sellel teine rakendus on veel, kui hilisemalt teda võtta, ehk kevade poole, kui see koor on lahti, kasutame teda multsiks,” räägib Kreevald. 

Ta lisab, et ka tekkinud puitmass on tegelikult väärtuslik toode, mida Eesti saeveskid edukalt turustavad. Nii toodab Combimill ka tselluhaket, mis on paberitööstuse peamine tooraine. Eestimaise tselluloosi- ja paberitööstuse suurimad tegijad, on Kehras keemilist tselluloosi ja paberit tootev Horizon ja Kundas puitmassi tootev Estonian Cell, tarbivad arvestatava koguse 5,4 miljonist tihumeetrist puidust, mis iga aastaselt metsast välja tuuakse. 

Seejuures kasutab Kehra vabrik ära umbes viiendiku Eestis raiutavast okaspaberipuust. Estonian Cell aga umbes poole maha võetavast haavast. 

Toimetaja: Allan Rajavee



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.