Kristjan Port: nutiseade rikub laste une ({{commentsTotal}})

Lapsed ei tohiks enne magamaminekut nutiseadmega mängida.
Lapsed ei tohiks enne magamaminekut nutiseadmega mängida. Autor/allikas: ben.timney/Creative Commons

Väikelaste vanemate igapäevasest meeleolust leidub kindlasti rõõmsa ootuse noote. Sünniga lükati käima kordumatu eksperiment. Selle edus pole põhjust kahelda, sest endal on veel meeles, mida tegid omad vanemad hästi ja õigesti. Samuti see, mis põhjustas vaidlusi. Nagu ka see, mida nemad ei teadnud, aga teab uus põlvkond, näiteks nutiseadmed.

Kerge on ette kujutada stseeni, milles avastab mõnesaja päevane sülelaps lapsevanema käes helendava nutiseadme ja püüab seda enda kätte saada. Rõõmus ema või isa vaatavad härdunud huviga maimukese abitut, kuid keskendunud tegutsemist. Mõne aja pärast leiab nutiseadmest juba lapsele mõeldud programmi. Varsti kujuneb seadeldisest regulaarne mänguvahend.

Keskmiselt kolmveerand kuuekuulistest kuni kolmeaastasteni kasutab igapäevaselt nutiseadmeid, kui uskuda Ühendkuningriigi Birkbecki Londoni ülikooli ja King's College London teadlaste kogutud andmeid. Alla aastaste seas moodustavad sellised lapsed umbes poole ja kaheaastaste seas juba 92 protsenti.

Nähtus on loomulik. Praktiliselt igal lapsevanemal ja natukene vanemal pereliikmel on taolised seadmed igapäevases kasutuses, sealhulgas väikese lapse eest hoolitsedes ja pere pesamuna hoides. Nutitelefon on mänguasi ka selle omanikule. Lapsehoid võimaldab omalaadseid ühiseid mänguhetki.

Selles pole midagi halba. Väikeste laste jaoks on loodud puuteekraaniga seadmetesse mitmekülgseid mänge ja tegevusi, millest loodetakse kasu lapse arengule. Viimase kohta on üksikuid tõendeid. Näiteks oskavad nutiseadmega tegelenud lapsed varem klotsidest torne ehitada ja neil on parem silma-käe koordinatsioon.

Iga heaga kaasneb aga mingi kulu. Antud näidete taga olnud teadlaste tähelepaneku järgi võib selleks olla laste kehvem unekvaliteet. Tegemist ei ole must-valge tõendiga, pigem tähelepanekuga. Teadlased palusid 715 väikelapse vanemal vastata nutiseadme kasutamist ja laste magamist kajastavale küsimustele.

Sellise metoodika nõrkuseks on saada vastused neilt, kes tahavad või viitsivad vastata. Samuti puudub ülevaade, kuidas suhtutakse peres laste kasvatamisesse. Seetõttu ei saa öelda, et tegemist oleks tüüpilisele perele rajaneva ülevaatega. Näiteks ei saa kindla peale väita, kas laste une ja nutiseadme kasutamise vahel on mingi seos, sest võibolla mõjutab laste unekvaliteeti vanemate meediakasutus vmt.

Antud kriitikat arvestades pakuvad kogutud andmed vähemalt mõtlemisainest ja võibolla motiveerivad noorte laste vanemaid suurema tähelepanuga jälgima, kas leitud tähelepanekud peavad paika ka nende puhul. Kogutud andmetest selgus, et peredes, kus sai laps rohkem nutiseadet kasutada, esines rohkem magamisega seonduvaid probleeme. Keskmiselt leiti, et iga lisandunud tund nutiseadme kasutust vähendas uneaega peaaegu 16 minuti võrra. Arvestades une olulist rolli lapse arengus, väärib leid täiendavat tähelepanu. Hea ja kestev uni omab olulist kasulikku mõju laste mälu arengule, keskendumisvõimele ja õpiedule.

Üheks võimalikuks une mõjutajaks peetakse kaasaegsete ekraanide taustavalguse spektrit, mis vastab keskpäevasele valgusele ja võib seetõttu eksitada laste närvisüsteemi magamise asemel ärkvel olema. Järelikult peaks hoolitsema, et nutiseadet ei kasutata enne magamaminekut. Teisalt pole välistatud uudse ja stiimulite rohke keskkonna kaasakiskuv ja erutav mõju, millel on samaaegselt kasulik efekt näiteks mainitud motoorsele õppimisele. Samas tõstatub küsimus selle tegevuse suhtest uneaega.

Üldiselt aga võib piisava kindlusega väita, et nutiseade ei ole lapse kasvataja ajal kui vanematel ei jagu töö või enda meelelahutamise tõttu tähelepanu lastele ja olukord lahendatakse lapsele ulatatud tahvelarvutiga. Järelikult ei pea ruttama lapsi keelama. Ilmselt tõuseks rohkem kasu keelates midagi lastevanematele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.


Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.