Kristjan Port: nutiseade rikub laste une ({{commentsTotal}})

Lapsed ei tohiks enne magamaminekut nutiseadmega mängida.
Lapsed ei tohiks enne magamaminekut nutiseadmega mängida. Autor/allikas: ben.timney/Creative Commons

Väikelaste vanemate igapäevasest meeleolust leidub kindlasti rõõmsa ootuse noote. Sünniga lükati käima kordumatu eksperiment. Selle edus pole põhjust kahelda, sest endal on veel meeles, mida tegid omad vanemad hästi ja õigesti. Samuti see, mis põhjustas vaidlusi. Nagu ka see, mida nemad ei teadnud, aga teab uus põlvkond, näiteks nutiseadmed.

Kerge on ette kujutada stseeni, milles avastab mõnesaja päevane sülelaps lapsevanema käes helendava nutiseadme ja püüab seda enda kätte saada. Rõõmus ema või isa vaatavad härdunud huviga maimukese abitut, kuid keskendunud tegutsemist. Mõne aja pärast leiab nutiseadmest juba lapsele mõeldud programmi. Varsti kujuneb seadeldisest regulaarne mänguvahend.

Keskmiselt kolmveerand kuuekuulistest kuni kolmeaastasteni kasutab igapäevaselt nutiseadmeid, kui uskuda Ühendkuningriigi Birkbecki Londoni ülikooli ja King's College London teadlaste kogutud andmeid. Alla aastaste seas moodustavad sellised lapsed umbes poole ja kaheaastaste seas juba 92 protsenti.

Nähtus on loomulik. Praktiliselt igal lapsevanemal ja natukene vanemal pereliikmel on taolised seadmed igapäevases kasutuses, sealhulgas väikese lapse eest hoolitsedes ja pere pesamuna hoides. Nutitelefon on mänguasi ka selle omanikule. Lapsehoid võimaldab omalaadseid ühiseid mänguhetki.

Selles pole midagi halba. Väikeste laste jaoks on loodud puuteekraaniga seadmetesse mitmekülgseid mänge ja tegevusi, millest loodetakse kasu lapse arengule. Viimase kohta on üksikuid tõendeid. Näiteks oskavad nutiseadmega tegelenud lapsed varem klotsidest torne ehitada ja neil on parem silma-käe koordinatsioon.

Iga heaga kaasneb aga mingi kulu. Antud näidete taga olnud teadlaste tähelepaneku järgi võib selleks olla laste kehvem unekvaliteet. Tegemist ei ole must-valge tõendiga, pigem tähelepanekuga. Teadlased palusid 715 väikelapse vanemal vastata nutiseadme kasutamist ja laste magamist kajastavale küsimustele.

Sellise metoodika nõrkuseks on saada vastused neilt, kes tahavad või viitsivad vastata. Samuti puudub ülevaade, kuidas suhtutakse peres laste kasvatamisesse. Seetõttu ei saa öelda, et tegemist oleks tüüpilisele perele rajaneva ülevaatega. Näiteks ei saa kindla peale väita, kas laste une ja nutiseadme kasutamise vahel on mingi seos, sest võibolla mõjutab laste unekvaliteeti vanemate meediakasutus vmt.

Antud kriitikat arvestades pakuvad kogutud andmed vähemalt mõtlemisainest ja võibolla motiveerivad noorte laste vanemaid suurema tähelepanuga jälgima, kas leitud tähelepanekud peavad paika ka nende puhul. Kogutud andmetest selgus, et peredes, kus sai laps rohkem nutiseadet kasutada, esines rohkem magamisega seonduvaid probleeme. Keskmiselt leiti, et iga lisandunud tund nutiseadme kasutust vähendas uneaega peaaegu 16 minuti võrra. Arvestades une olulist rolli lapse arengus, väärib leid täiendavat tähelepanu. Hea ja kestev uni omab olulist kasulikku mõju laste mälu arengule, keskendumisvõimele ja õpiedule.

Üheks võimalikuks une mõjutajaks peetakse kaasaegsete ekraanide taustavalguse spektrit, mis vastab keskpäevasele valgusele ja võib seetõttu eksitada laste närvisüsteemi magamise asemel ärkvel olema. Järelikult peaks hoolitsema, et nutiseadet ei kasutata enne magamaminekut. Teisalt pole välistatud uudse ja stiimulite rohke keskkonna kaasakiskuv ja erutav mõju, millel on samaaegselt kasulik efekt näiteks mainitud motoorsele õppimisele. Samas tõstatub küsimus selle tegevuse suhtest uneaega.

Üldiselt aga võib piisava kindlusega väita, et nutiseade ei ole lapse kasvataja ajal kui vanematel ei jagu töö või enda meelelahutamise tõttu tähelepanu lastele ja olukord lahendatakse lapsele ulatatud tahvelarvutiga. Järelikult ei pea ruttama lapsi keelama. Ilmselt tõuseks rohkem kasu keelates midagi lastevanematele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.


Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.