Kristjan Port: nutiseade rikub laste une
Väikelaste vanemate igapäevasest meeleolust leidub kindlasti rõõmsa ootuse noote. Sünniga lükati käima kordumatu eksperiment. Selle edus pole põhjust kahelda, sest endal on veel meeles, mida tegid omad vanemad hästi ja õigesti. Samuti see, mis põhjustas vaidlusi. Nagu ka see, mida nemad ei teadnud, aga teab uus põlvkond, näiteks nutiseadmed.
Kerge on ette kujutada stseeni, milles avastab mõnesaja päevane sülelaps lapsevanema käes helendava nutiseadme ja püüab seda enda kätte saada. Rõõmus ema või isa vaatavad härdunud huviga maimukese abitut, kuid keskendunud tegutsemist. Mõne aja pärast leiab nutiseadmest juba lapsele mõeldud programmi. Varsti kujuneb seadeldisest regulaarne mänguvahend.
Keskmiselt kolmveerand kuuekuulistest kuni kolmeaastasteni kasutab igapäevaselt nutiseadmeid, kui uskuda Ühendkuningriigi Birkbecki Londoni ülikooli ja King's College London teadlaste kogutud andmeid. Alla aastaste seas moodustavad sellised lapsed umbes poole ja kaheaastaste seas juba 92 protsenti.
Nähtus on loomulik. Praktiliselt igal lapsevanemal ja natukene vanemal pereliikmel on taolised seadmed igapäevases kasutuses, sealhulgas väikese lapse eest hoolitsedes ja pere pesamuna hoides. Nutitelefon on mänguasi ka selle omanikule. Lapsehoid võimaldab omalaadseid ühiseid mänguhetki.
Selles pole midagi halba. Väikeste laste jaoks on loodud puuteekraaniga seadmetesse mitmekülgseid mänge ja tegevusi, millest loodetakse kasu lapse arengule. Viimase kohta on üksikuid tõendeid. Näiteks oskavad nutiseadmega tegelenud lapsed varem klotsidest torne ehitada ja neil on parem silma-käe koordinatsioon.
Iga heaga kaasneb aga mingi kulu. Antud näidete taga olnud teadlaste tähelepaneku järgi võib selleks olla laste kehvem unekvaliteet. Tegemist ei ole must-valge tõendiga, pigem tähelepanekuga. Teadlased palusid 715 väikelapse vanemal vastata nutiseadme kasutamist ja laste magamist kajastavale küsimustele.
Sellise metoodika nõrkuseks on saada vastused neilt, kes tahavad või viitsivad vastata. Samuti puudub ülevaade, kuidas suhtutakse peres laste kasvatamisesse. Seetõttu ei saa öelda, et tegemist oleks tüüpilisele perele rajaneva ülevaatega. Näiteks ei saa kindla peale väita, kas laste une ja nutiseadme kasutamise vahel on mingi seos, sest võibolla mõjutab laste unekvaliteeti vanemate meediakasutus vmt.
Antud kriitikat arvestades pakuvad kogutud andmed vähemalt mõtlemisainest ja võibolla motiveerivad noorte laste vanemaid suurema tähelepanuga jälgima, kas leitud tähelepanekud peavad paika ka nende puhul. Kogutud andmetest selgus, et peredes, kus sai laps rohkem nutiseadet kasutada, esines rohkem magamisega seonduvaid probleeme. Keskmiselt leiti, et iga lisandunud tund nutiseadme kasutust vähendas uneaega peaaegu 16 minuti võrra. Arvestades une olulist rolli lapse arengus, väärib leid täiendavat tähelepanu. Hea ja kestev uni omab olulist kasulikku mõju laste mälu arengule, keskendumisvõimele ja õpiedule.
Üheks võimalikuks une mõjutajaks peetakse kaasaegsete ekraanide taustavalguse spektrit, mis vastab keskpäevasele valgusele ja võib seetõttu eksitada laste närvisüsteemi magamise asemel ärkvel olema. Järelikult peaks hoolitsema, et nutiseadet ei kasutata enne magamaminekut. Teisalt pole välistatud uudse ja stiimulite rohke keskkonna kaasakiskuv ja erutav mõju, millel on samaaegselt kasulik efekt näiteks mainitud motoorsele õppimisele. Samas tõstatub küsimus selle tegevuse suhtest uneaega.
Üldiselt aga võib piisava kindlusega väita, et nutiseade ei ole lapse kasvataja ajal kui vanematel ei jagu töö või enda meelelahutamise tõttu tähelepanu lastele ja olukord lahendatakse lapsele ulatatud tahvelarvutiga. Järelikult ei pea ruttama lapsi keelama. Ilmselt tõuseks rohkem kasu keelates midagi lastevanematele.