Avatud inimene näeb maailma omamoodi ({{commentsTotal}})

Kui olete üle keskmise loov, avatud ja seiklushimuline inimene, siis näete võibolla maailma sõna otseses mõttes teistmoodi kui teised: saate maailmast kätte rohkem visuaalset informatsiooni ja ka töötlete seda isikuomasel moel.

Psühholoogid kirjeldavad inimese isiksusejooni viie mõõtme kaudu, millest üks on avatus kogemusele, mis väljendub emotsioonide, seikluste, kujutlusvõime, uudsuse ja loovuse väärtustamises. Teadusuuringutest on ilmnenud, et suure avatusega inimesed on tihti ka visuaalselt hästi teadlikud. Keskendudes millegi vaatlemisele, märkavad nad siiski üsna hästi ka muud, mis vaateväljal toimub.

Nüüd selgub Austraalias Melbourne'i ülikoolis Anna Antinori juhtimisel tehtud uuringust, et suurema avatusega inimesed näevad teistmoodi kui teised. Antinori ja ta kolleegid lasid 123 üliõpilasest katseisikul vaadata kaks minutit järjest ühe silmaga punast ja teise silmaga rohelist kujundit.

Tavaliselt tajub aju sel juhul korraga ainult üht kujundit, enamasti mitu korda vahelduvalt. Kuid tuli välja, et kõrge avatusega katseisikud teatasid teistest oluliselt sagedamini, et nendel segunesid kujundid punastest ja rohelistest laikudest koosnevaks segatajuks. Ja mida avatum katseisik, seda tõenäolisem tal segataju oli.

Antinori ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Research in Personality, et nende teada on see esimene kord, mil katse näitab, et suurema avatusega inimestel on nägemistaju teistest erinev. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostunud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: