Eesti teadlased uurisid ülinoore universumi mudeleid ({{commentsTotal}})

Olulise panuse kosmilise mikrolaine-taustkiirguse täpsemaks analüüsiks andsid Plancki kosmoseteleskoobi abil kogutud andmed
Olulise panuse kosmilise mikrolaine-taustkiirguse täpsemaks analüüsiks andsid Plancki kosmoseteleskoobi abil kogutud andmed Autor/allikas: ESA

Tartu ülikooli ning Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teoreetikute ühine uurimistöö selgitab ülivarajase universumi mudelite klassifikatsiooni, näidates, et paljud erineva lähtekohaga mudelid on tulemuste mõttes võrdväärsed. Eesti teadlaste artikkel ilmus maailma mainekaimaks füüsikaajakirjaks peetava Physical Review Lettersi 14. aprilli numbris.

Kaasaegse arusaama kohaselt tuleb erinevate kosmoloogiliste vaatluste kooskõlaliseks seletemiseks eeldada, et enam kui 13 miljardit aastat tagasi oli universum ülikiire paisumise seisundis, mida nimetatakse inflatsiooniks. Juhtivaks lähenemiseks inflatsiooni kirjeldamisel on panna paika nn skalaarset tüüpi väli. Selle omadused põhjustasid kiireneva paisumise ja tekitasid häired, mille ümber hiljem kujunesid galaktikad ning mis jätsid jälje universumit täitva kosmilise mikrolainelise taustkiirguse fooni.

Aastate jooksul on välja pakutud suur hulk erinevaid inflatsiooni mudeleid, aga alles tänu viimasel paaril aastal saadud taustkiirguse täppisandmetele osutub võimalikuks mudelite ennustuste piisavalt täpne võrdlus vaatlustega ja ebasobivate mudelite kõrvaleheitmine.

Teadlased analüüsisid inflatsiooni mudeleid skalaarväljaga gravitatsiooni üldistatud teooria raames, kasutades Tartu töörühmas varem välja töötatud nn invariantide matemaatilist formalismi. Selgus, et skalaarväljaga inflatsiooni mudeleid on võimalik klassifitseerida ühe funktsiooni, nn invariantse potentsiaali abil. Seega füüsikalisest lähtekohast esmapilgul väga erinevad mudelid on inflatsiooni ennustuste kirjeldamisel ekvivalentsed, kui vastavate mudelite invariantsed potentsiaalid on samad. Uurimistöö käigus avastasid teadlased ka ühe uue mudelite klassi.

"Kui muidu on gravitatsiooniteoreetikud ja osakestefüüsikud harjunud kasutama oma kitsa valdkonna spetsiifilist "keelt" ja vaatenurka probleemidele lähenemisel, siis erinevate kompetentside kokkuviimine universumi suurte mõistatuste lahendamisel on viljakas, et mitte öelda ainuvõimalik tee teaduse arenguks," tõdeb akadeemik Martti Raidal, kelle juhitava "Tumeda universumi" tippkeskuse egiidi all töö valmis.

Uurimistöö autorid on Laur Järv, Mihkel Rünkla ja Margus Saal Tartu ülikooli füüsika instituudi teoreetilise füüsika laborist ning Kristjan Kannike, Luca Marzola, Antonio Racioppi, Martti Raidal ja Hardi Veermäe Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi kõrgete energiate ja arvutusfüüsika laborist.

Ameerika Füüsika Seltsi väljaanne Physical Review Letters avaldab kõikidest füüsikavaldkondadest lühikesi väljapaistvat teadustulemust sisaldavaid artikleid, mis avavad uue uurimissuuna, lahendavad olulise probleemi või esitavad uudse head rakendust lubava meetodi. Physical Review Lettersis ilmunud artiklid leiavad füüsikaajakirjade hulgas keskmiselt kõige enam tsiteerimist ning seal avaldamist peetakse väga prestiižseks.

Eesti teadlastele pole see saavutus siiski esmakordne, viimase kümne aasta jooksul on Physical Review Lettersi autorite hulgas olnud ka Els Heinsalu, Dan Hüvonen, Mario Kadastik, Jaan Kalda, Urmas Nagel, Toomas Rõõm, Raivo Stern ja Alexander Tsirlin. Käesoleva töö autoritest on sama ajakirja veergudele varem jõudnud Kristjan Kannike, Antonio Racioppi ja Martti Raidal.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: