Vladimir Sazonov: ISIS ja Al-Qaeda – kas islamiäärmusluse kaksikvennad? ({{commentsTotal}})

Iraagi valitsusväed 2015. aasta aprillis Tikriti linna sisenemas, vasakul ISIS-e sümboolika.
Iraagi valitsusväed 2015. aasta aprillis Tikriti linna sisenemas, vasakul ISIS-e sümboolika. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Islamimaailma üks arvestatav osa on muutunud tänapäeval sallimatuks ja radikaalseks, kirjutab Tartu ülikooli Vana Lähis-Ida uuringute vanemteadur Vladimir Sazonov.

Niinimetatud Islamiriik (ISIS), Al-Qaeda ja teised on saanud tuntuks kui salafistlikud terroristlikud organisatsioonid. Need ja veel mitmedki teised grupeeringud kuulutasid aastaid tagasi püha sõja Õhtumaadele.

Kaks ilmselt kõige tuntumat nendest rühmitustest ongi ISIS ja Al-Qaeda. Mõlemad on kurikuulsad islamistlikud terroristlikud organisatsioonid, kes on külvanud palju terrorit ja hirmu. Jääb mulje, et neil on palju ühist. Kuid kas tõesti on need nii sarnased? Tasuks küsida: kui sarnased ja kui erinevad need organisatsioonid ikkagi on?

Allahi võitlejate baas

Al-Qaeda tähendab tõlkes araabia keelest “baas”. See oligi loodud kui baas ja mõeldud samuti terroristide toetusvõrgustikuna, mis pidi ühendama radikaalseid moslemi võitlejaid üle terve islamimaailma ning andma neile väljaõpet ja relvastust. See sai alguse 1980-ndatel, kui rühmitus võitles Afganistanis Nõukogude invasiooni vastu. Selle organisatsiooni üheks rajajaks oli Osama bin Laden, kurikuulus terrorist, kes 2011. tapeti USA eriüksuste operatsiooni käigus.

Kui 1989 a. nõukogude väed Afganistanist lahkusid ja 1991. NSV Liit kokku varises, polnud  NSV Liit islamistide jaoks ohuks. Al-Qaeda peamiseks vaenlaseks kujunes USA.

ISIS kui “kalifaat“

Süürias ja Iraagis toimuvat jõhkrat genotsiidi, terrorit ning ususallimatust külvavad islamistid said tuntuks ISISe nime all. 

Nad on tegelikkuses paljuski väga küünilised pragmaatikud, mitte eeskätt ainult hullunud fanaatikud, kes justkui sooviksid ainult taastada Araabia kalifaati 7.-8. sajandi piirides ning minna tagasi juurte juurde, mil islami usu rajaja Muhammad ja esimesed Araabia kaliifid tõid islami relvadega Aafrikasse, Lähis- ja Kesk-Itta ning ka näiteks Hispaaniasse jne. 

Oma nii-öelda ususõja õigustamiseks kasutavad islamistid ning neid juhtivad usuliidrid Koraani. Džihaadist, sõdadest ja suhtlemisest uskmatutega on Koraanis juttu korduvalt. 

Näiteks tähelepanuväärne on Koraanis suura 71, kus esineb palve Allahile hävitada uskmatud: Sest siis, kui nad elama jätad, eksitavad nad ära sinu sulased ja sigitavad ainult uskmatuid pahategijaid (Koraan, suura 71:27).

Selliseid kohti kasutavadki ära islamistlikud ekstremistid. Niinimetatud vastne Islamiriik apelleerib paljuski prohvet Muhammadi varakeskaegsetele tavadele ja ideele, kui kunagisele araablaste ja islamiusuliste “kuldajastule“. Kuid samas kasutab ISIS oma vastaste vastu modernset relvastust ning innovaatilisi meetodeid näiteks psühholoogilises ja informatsioonilises sõjas.

ISIS-est ja Al-Qaedast võrdlevalt

Kõikidel džihadistidel on kõige aluseks Koraan ja šariaat. Koraanist nopitakse välja kõige äärmuslikumad kohad ja kasutatakse neid ära oma vägivaldse ning radikaalse tegevuse läbiviimiseks ning õigustamiseks.

Džihadistid kutsuvad oma toetajaid üles ususõjale ja selles toetutakse tänapäevastele ideoloogidele, aga ka Koraanile. Seda teeb nii ISIS kui Al-Qaeda.

Isegi pühakirja-rahvastel, kelle hulka kuuluvad juudid ja kristlased, pole islamiäärmuslaste silmis lootustki jõuda “õigele teele“ ja nad pole sugugi “paremad“ teistest uskmatutest, kes ei tunnista ühtegi pühakirja. Taolised kirjakohad Koraanis on islamistide jaoks ususõja vundamendiks.

Ilmselt üks kõige tuntumaid panislamistlikke rühmitusi (mille eesmärk on üleislamine ühtsus, kõik moslemid ühendada ühte islami riiki või kalifaati – toim.) on kurikuulus Moslemi Vennaskond. Moslemi Vennaskond loodi 1928. aastal Egiptuses ja see oli Egiptuses võimul veel hiljuti – kuni võimult kukutamiseni armee poolt 2013. aastal. Moslemi Vennaskonna asutaja Hassan al-Banna unistuseks oli panislamistliku kalifaadi loomine, mis pidi ulatuma Hispaaniast Indoneesiani ning al-Banna väljendas oma ideid järgnevalt: “Allah on meie eesmärgiks, Koraan aga meie õigus, prohvet on meie juht, džihaad on meie tee ning surm Allahi (Jumala) eest on meie ülim taotlus.“

Iraagi aladel tegutsevad ja vallutusi edukalt alustanud ISIS-e võitlejad soovivad saada oma kontrolli alla tervet Iraaki, sealhulgas Bagdadi linna, kuid laiemalt tervet islamimaailma ehk siis kõiki maid, kus elavad moslemid. Tegemist on salafistliku äärmusrühmitusega, mille rajajaks oli jordaanlane Abu Musad al-Zarqawit (1966–2006). Teadagi pani al-Zarqawi sellele liikumisele alguse 2006. aastal. Oluline on see, et liikumise rajamises osales tollal ka Al-Qaeda ning hiljem liitusid ISIS-ega mitmed islamistlikud grupid. Iraagi Islamiriigi esimeseks liidriks sai Abu Omar al-Bagdadi, kes hiljem mõrvati. Hetkel on ISIS-e liider Abu Bakr al-Baghdadi, kes kulutas ennast kaliifiks.

ISIS on saanud tugevaid mõjutusi vahhabismist ja on puritaanlik, fundamentalistlik. See tugineb soovile tulla tagasi islami usu algjuurte juurde ning allutada igapäevaelu kõiges Koraanis sätestatule.

Oma suurimateks vaenlasteks peab ISIS šiiite, keda on Iraagis hetkel üle 60 protsendi, ning Iraanis valitsevat šiiitlikku režiimi. 

ISIS-e võitlejad ja aktivistid tegutsevad aktiivselt ka Süüria sõjatandril ja Iraagis, kus neil on arvukalt toetajaid. ISIS-e võitlejad üritavad laiendada Lähis-Ida oma mõjusfääri, kuid viimasel ajal ei lähe neil enam nii hästi kui alguses ja tundub, et nende võidukäik on lõppenud, algamas on kaotuste aeg.

ISIS läks tülli kõikidega, isegi Al-Qaedaga on neil lahkehelid. Juba 2014. aasta alguses teatasid Al-Qaeda liidrid, et nad ei toeta enam ISIS-t. Võib öelda, et nad on nüüd konkurendid. 

ISIS on oma propaganda sõjas innovaatilisem kui Al-Qaeda, kasutades sotsiaalmeediat võitlejate värbamiseks, nad toodavad ka propagandafilme. Siiski just Al-Qaeda oli esimene islamistlik terrorirühmitus, kes hakkas massiliselt tootma propagandat ja kasutama oma huvides ka internetti.

ISIS-est ja Al-Qaeda erinevused

Kuigi nii Al-Qaeda kui ISIS mõlemad taotlevad panislamistliku kalifaadi loomist, on nad mitme asja poolest erinevad.

Erinevad on nii eesmärgid kui ka nende ülesehitus ja struktuur. Kui ISIS suutis luua kvaasiriikliku moodustise nn Islamiriigi näol (ISIS-el on oma valitsus, armee ja teisedki riigile omased jooned - autor) ja taotleb endale füüsilist kohta Lähis-Idas, vallutades maid ja soovides saada oma kontrolli alla erinevaid alasid.  Al-Qaeda seda ei tee ja pole riiki endale taotlenud. 

ISIS-el on vaenlaseks eelkõige lähinaabrid – šiiidiid ja eelkõige šiiitlik Iraan, samuti kurdid, laiemas mõttes muidugi ka Lääs. Al-Qaeda vaenlaseks pärast NVS Liidu kokkuvarisemist ja Nõukogude-Afganistani sõja lõppu on kujunenud USA ja Lääne mõju Lähis-Idas. Seega ISIS on rohkem orienteeritud “lähivaenlase strateegiale“, Al-Qaeda aga panustab “kauge vaenlase“ strateegiale. 

Kuigi mõlemad kasutavad hübriidsõjapidamise tehnikaid ja nippe, lisaks tavatule sõjapidamisele, kasutab ISIS ka tavasõjapidamist ja on loonud endale arvestavad relvajõud, mida juhivad endised Saddam Husseini režiimi ohvitserid. Al-Qaedal pole oma relvajõude, nagu pole ka oma riiki.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.