Kristjan Port: Kasparov soovitab tehisintellekti emmata ({{commentsTotal}})

Garri Kasparov.
Garri Kasparov. Autor/allikas: Heino Kalis/Reuters/Scanpix

Räägitakse inimestest, kes satuvad õigel ajal õigesse kohta. On ka neid, kelle rolliks on valida halb aeg ja vale koht.

Male maailmameister Garri Kasparov on temale saatuse määratud aja osas kahevahel. Sattus ju talle kaotaja roll, olles esimene inimestest tippmaletaja, kes pidi tunnistama masina paremust. Kõik varem elanud maletajad saavad end kaitsta jutuga, et nemad oleks sellele tuule alla teinud.

Kasparovile mõjus kaotus rängalt, vähemalt esialgu. Oli ju ta enne mängu kõva häälega hoobelnud, et tema oma elu jooksul arvutile ei kaota. Vähemalt mitte malemängus! Aasta varem oli ta võitnud kuuemängulise turniiri tulemusega 4-2. Ta oli endas nii kindel, et loobus poole miljoni dollari suuruse auhinnafondi jagamisest võitja ja kaotaja vahel 60-40, pakkudes asemele kõik või mitte midagi. See kõik kuulus talle, masinale mitte sentigi. Juhtus vastupidi. Lõplik seis: 2 võitu Kasparov, 3 võitu arvuti, üks mäng viigistati.

Väljaöeldud lubadusi oli valus alla neelata. Pealegi suhtus ta mängu kui inimkonna ja masina vahelisse võistlusse. See tähendab, et temas pidi kehastuma inimese kogu nutikus. Isegi ajakirjanduses tähistati eesootavat võistlust "aju viimase vastuhakuna". Seetõttu lisandus lisaks isiklikumat laadi kaotusele maletaja psüühikasse piin inimkonna altvedamise pärast.

Arusaadavalt punnis ta kohtunike otsusele kõvasti vastu, väites, et teise mängu ajal märkas ta masina sooritatud käigus inimesele omast intellekti ja loovust. Ta kahtlustas, et elektritoidul vastast aitas maletajast inimene või koguni mitu. Kaotus kuulutati siiski välja. Kulus veel 15 aastat, kui selgus, et IBM-i inseneride loodud Deep Blue tegi ebamasinlikuks ning inimese sarnaseks programmeerimisviga.

Nimetatud mängust möödub 11. mail 20 aastat. Vahepeal on maailmameister olukorraga leppinud. Möödanik on talle ka palju õpetanud. Kogetu põhjal avaldas ta ajalehes The Wall Street Journal arvamusloo inimese ja tehisintellekti võimalikust kooselust. Pealkiri reedab üldise mõttena – käes on aeg õppida armastama intelligentseid masinaid.

Kasparovi arvates pole põhjust näha intelligentseid masinaid inimesele konkurendina. Hoolimata masinate hoolimatusest inimesele kallite väärtuste suhtes ning talle tekitatud kahjust ja põhjustatud segadusest, peab malemeister nutikaid seadmeid boonuseks, mille abil sünnib lõputuid uusi võimalusi meie elu avardamiseks ja parendamiseks.

Kuidas ta selle mõtteni jõuab? Kas tegemist on kaotaja allaheitlikkusega? Lüüasaamise omaksvõtuga tugevamaks osutunud masinale, et juhtunu unustada? Kasparov tunnistab tedagi kiusanud piina ja mõistab neid, kelle tööd ja heaolu kollitavad masinad argiseks kujunenud normina. Kuid ta soovitab muuta vanaks jäävat vaatenurka. Eriti ajal kui inimkond vajab optimistlikumalt kostuvaid sõnumeid.

Inimese ja masina vahelise konflikti juured asuvad tööstusrevolutsiooni päevades ja sellele järgnenud töötuks jäänute ning automatiseeritud tootmise vastuseisus. Tootva töö tegijate vaevamisele järgnes infoajastu revolutsiooni toodud teenindava ja ettevõtlust toetava sfääri automatiseerimine. Argiseks teemaks kujunesid pealkirjad juristide, arstide, pankurite ja igat masti kontoriametnike leivatöö löögi alla sattumisest. Pääsu pole kellelgi!

Lõpuks saavad tundma progressi survet kõikide ametite pidajad. Kui kellegi töö alles jääks, tähendaks see Kasparovi hinnangul progressi peatumist. Töö üleandmine leiutistele ongi tsivilisatsiooni kulg. Meie valida pole tehnoloogia arengu suund ega selle seiskumine. Mis mõtet on kedagi motiveerida või soovitada neil asuda õppima mõnd uut ametit, kui puudub teadmine nn "arvutikindlast tööst"?

Kuid samas on, mida motiveerida. Malemeister soovitab keskenduda inimeseks olemisele, millest moodustab keskse osa loomingulisus, uudishimu, ilu ja rõõm, mitte haamriga vehkimine ega ka tööks male mängimine. Kas taolisesse ajajärku sündijad on lõpuks kõik koos õigel ajal õiges kohas?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.