Arvuti leidis kaks uut magnetmaterjali ({{commentsTotal}})

Materjaliteadlased on arvuti abiga välja mõelnud ja siis aatom aatomi haaval kokku pannud kaks uut magnetilist materjali. Nad loodavad, et nüüd saab alguse uus ajastu, mil uusi magnetmaterjale hakatakse leidma suurel kiirusel ja hulgakaupa.

Magnetitega oleme kõik ka igapäevaelus kokku puutunud, aga tegelikult on magnetiseeritavad materjalid päris haruldased. Ainult viiel protsendil teadaolevatest anorgaanilistest ühenditest on kas või vaevumärgatavaidki magnetilisi omadusi.

Praktiliselt on kasutusel ainult mõnikümmend magnetmaterjali, sest piiranguid seavad näiteks magnetiliste omaduste temperatuurisõltuvus või üleüldine püsitus. Uute materjalide omadusi on olnud väga raske ette ennustada.

Nüüd on Stefano Curtarolo Ameerika Ühendriikidest Duke'i ülikoolist ja ta kolleegid leidnud võimaluse otsinguid tõhustada. Nad keskendusid niinimetatud Heusleri sulamitele, mis koosnevad kolme keemilise elemendi aatomist, mis võivad moodustada kolme erisugust struktuuri.

Nad katsetasid arvutimudelil läbi 55 elementi kokku enam kui 200 000 kombinatsioonis. Mitmesuguste piirangukriteeriumitega kombinatsioone läbi proovides kitsendati nende hulka 35 000le, seejärel põhjalikumate läbikatsumistega 248le, siis 22le ja siis 14le kõige paremale.

Lõpuks õnnestus laboris tegelikult sünteesida kaks uut magnetilist materjali. Üks, mis koosneb koobaltist, magneesiumist ja titaanist, ja teine, mis koosneb mangaanist, plaatinast ja pallaadiumist.

Curtaloro ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et loodud materjalid katsetes ilmnenud omadused olid arvutuslikult ennustatutele väga lähedal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: