Alternatiivsed faktid vs teadus – mis teeb ühe valeks, teise õigeks? ({{commentsTotal}})

Mikko Lagerspetz
Mikko Lagerspetz Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Egert Kamenik

Mis on nende liikumiste ideoloogia ja töövõtted, kes vanade “peavoolu” tõdede asemele juurutavad alternatiivsete faktide kaudu “uusi tõdesid”? Sellele püüdis sotsioloogide konverentsil vastata sotsioloog Mikko Lagerspetz.

Mõistega “tõejärgsus” käib kaasas mõiste “alternatiivne fakt: väide, mis on vastuolus seni teadaolevaga, kuid mille kohta ei esitata ega peetagi vajalikuks esitada empiirilisi tõendeid.

“Me näeme, et see teema on teoreetiline, kuid see on üsna paljus ka tunnetusteoreetiline,” märgib uurija. Ja see viib Lagerspetzi nelja küsimuseni.

1. Miks on poliitika ja tõe vahelised mängureeglid muutunud?

Vastuseis eliitidele. Populism on ideoloogia, mis seab esikohale rahva tahte ja vastandub sealjuures sellele, kuidas rahva tahet liberaalses demokraatias esitatakse. Populismi kui ideoloogiat on keeruline määratleda parem- või vasakpoolseks.

Mõistet “rahvas” on samuti keeruline defineerida. Näiteks ei võrdu rahvas kõigi hääleõiguslike kodanikega, vaid teatud gruppidega kodanike seas. Rahvas ei ole ka eliit, sealhulgas eksperdid.

Oluline on aga see, et “rahva võimu” teostab liikumine ja selle juht otse. Selle võimu teostamist aga takistavad näiteks parlament, põhiseadus, rahvusvahelised kokkulepped või sõltumatu kohtuvõim.

Vastuseis ekspertidele kutsub esile eliiti mitte usaldama, seab kahtluse alla ekspertide “õiguse” otsustada selle üle, milline fakt on tõene, milline mitte.

2. Kas tegemist on meie kultuuri üldisema muutusega?

Alati võib küsida, kas see ratsionaalsus, mis on, on ainuõige? Seda võetakse praeguses populistlikus liikumises vaatluse alla, sh võetakse vaatluse alla tõenduspõhine teadus.

Sotsiaalkonstruktivism on kriitilisus “enesestmõistetavate” teadmiste suhtes. Teadmised ja üldiselt heaks kiidetud faktiväited on aga mõjutatud ajast ja kultuurist, kus inimesed elavad. Ja teadmised muutuvad ajas ja ruumis.

Teadmised tekivad läbi interaktsiooni ehk suhtluse. Teadmised tekivad koostöös teistega. Teadmised kujundavad tegevusi.  

“Kui midagi peetakse tõeseks, saab see tõeseks oma tagajärgede poolest,“ tsiteeris Lagerspetz W.I. ja Doroty Thomast.

Maailma mõtestamiseks aluseks on sotsiaalsed konstruktsioonid. Näiteks: mis on kuritegu; mis on ajalugu. Nii on ka teadlanegi sotsiaalsete konstruktsioonide loomisel mõjutatud kultuurist ja keskkonnast.

3. Kas tõde polegi võimalik määrata?

“Milles seisneb teaduse erinevus nendest, kes oma ideoloogiast lähtudes esitavad alternatiivseid fakte?” küsib Lagerspetz.

Ühel pool on teaduslik meetod, teisel ideoloogiliselt motiveeritud hoolimatus tõest kui sellisest.

Kuigi teadus ei ole oma väärtustes vaba, on ta objektiivne teises, intersubjektiivsuse mõttes: kaks teadlast, kes võtavad lähtekohaks ühesugused teoreetilised (olgugi väärtusega seotud) arusaamad, jõuavad ühesuguseid empiirilisi materjale analüüsides ühesuguste tulemusteni.

Teadus korrigeerib oma tulemusi ajapikku ja on valmis neid alati muutma.

Teadus mitte ainult ei salli, vaid julgustab erinevaid arvamusi seadma teaduse tulemusi kahtluse alla, et jõuda tõesusele lähemale.

4. Kuidas orienteeruda olukorras, kus kättesaadav informatsioon on vastuoluline?

“Millised on ellujäämisreeglid üha sogasemaks muutuvas faktidemaastikus?” Ükski inimene üksi ei suuda olla piisavalt informeeritud libafaktide eristamiseks tõestest.

Küll aga tuleb ilmselt kasuks lai silmaring ja kriitilisus.

Teadusliku meetodi kasuks räägib aga see, et see on sama, mis demokraatliku ratsionaalse arutelu reeglid.

Kõiki, ka ootamatuid väiteid, tohib esitada ja esitajaisse tuleb suhtuda võrdse austusega olenemata, kes nad on.

Kõik väited peavad olema seesmiselt loogilised. Kui väited puudutavad fakte, siis peaks need olema esitatud nii, et faktide paikapidavust on võimalik kontrollida. 

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.