Kristjan Port: teismelisi hullutab endiselt autorool ({{commentsTotal}})

Domineerivaks nägemuseks on liikuda tulevikus ringi autoroolis.
Domineerivaks nägemuseks on liikuda tulevikus ringi autoroolis. Autor/allikas: Luca Bruno/Creative Commons

Šveitsis Lausanne'is asuva riikliku polütehnikumi digitaalse humanitaaria instituudi sotsiaalmeedia ja urbaanse sotsioloogia laborites uuriti, mida vastavad alla 18-aastased Twitteris seoses transpordi ja liikumisviisidega.

Sellise vanusega sihtrühma valiku põhjenduseks oli soov mõista, mida ootavad seni veel vanematest sõltuva elanikkonna esindajad, kes pole pidanud iseseisvalt oma liikumisviiside pärast hoolt kandma. Tegemist on vanusega, mis tähistab elujärku, kus olukord sunnib tegema liikumisvajaduse lahendamisel üha rohkem iseseisvaid valikuid.

Mitmeetapilise uuringu esimeses faasis eristati umbes kolmest miljonist säutsust koosnevast sõnumipilvest erinevate analüüsimeetoditega iseseisvad teemad. Need jagunesid viite kategooriasse: autod, kaherattalised sõiduvahendid, sõiduki juhtimise load, ühistransport ja jagatud sõiduvõimalus. Saadud andmete põhjal koostati järgnevalt küsitlus, mida paluti uuringu teises faasis täita viies Euroopa riigis elavatel noortel Facebooki kasutajatel. Riikideks olid Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Hispaania. Kokku saadi vastused 8000 noorelt vanuses 14–17 aastat.

Tulemused üllatasid uurijaid, sest seni kogutud andmete ja arusaamade põhjal on noorte suhtumine autodesse viimasel ajal hakanud muutuma kahetiseks. Teisisõnu on autovajaduse suhtes kahtlejate osakaal hakanud kasvama. Samuti on lükkunud hilisemaks sõidukijuhtimiseks vajalike oskuste ning teadmiste ja vastavat õigust tõendavate juhilubade hankimise vanus.

Käesolev vaade noorte liiklemisega seotud ootustesse tõi välja rohkem kui ühe üllatuse. Neist esimeseks võib pidada 14–17aastaste seas auto vajaduse kasuks otsustajate suurt arvu. Riigiti oli auto kasutamise eelistuse suund sarnane ja juhiload kavatses endale hankida 84–92 protsenti noortest. Seega on domineerivaks nägemuseks liikuda tulevikus ringi autoroolis. Lisaks peeti oluliseks omada CV-s märget juhilubade olemasolu kohta, ilmselt lootuses omada eelist tööturul.

Siin tuleb esile huvitav konflikt nii autosid tootvate kui ka valdkonda uurivate ekspertide ennustustega. Mis kasu on CV-s juhilubade märkest, kui ekspertide hinnangul on end ise juhtivate autode ajastu möödapääsmatu ja praktiliselt ukse taga. Avalikkuse, aga eriti konkurentide silmade alt varjatult, aga meeidasse kostva erutava müra saatel on käimas tihe rebimine Google'i, Mercedes-Benzi, BMW, Volvo, Fordi, Lexuse ja loomulikult Tesla vahel täielikult autonoomse sõiduki müügi alustamise esikoha nimel. Valitsevaks ootuseks on 2021. aasta.

Teise üllatuse põhjustasid tüdrukud, kelle seas oli autode populaarsus poistest kõrgem. Põhjendustena toodi välja turvalisus, kuna nende senine ühistranspordi kogemus on olnud ebaturvaline. Samuti pidasid tüdrukud jalgsi käimist turvariskiks. Lisaks peeti autot suhtlemispaigaks ja nähti oma tulevikku sõpradega arvestava sõidukorraldusena.

Arusaadavalt ei saanud ühistransport üheski nimetatud hea elujärjega riigi noorte käest kiita. Selgitava asjaoluna tõid uurijad esile, et noorte jaoks seostus bussisõit kooli minekuga, mitte vabamas mõttes reisimisega. Kuigi praktiliselt kolmveerand vastajatest pidasid loodusega arvestamist ja selle eest hoolitsemist oluliseks, trumpas rohkem loodust kurnav personaalne auto keskkonda säästvamat ühistransporti. Jalgrattaga liikumist pooldas kolmandik.

Samuti ei nähtud oma tuleviku mobiilsust mootorratta lenksust kinni hoides. Üldiselt peeti mootorratast ohtlikuks, väljaarvatud motorollerite ja mopeedirohke Itaalia ja vähemal määral Hispaania noorte puhul.

Võimalik, et selle vanuserühma jaoks pole tehnoloogia arenguga seotud teemad huvitavad ja omavaheliste vestluste sisu rajaneb isiklikul kogemuse ja koolibussi aknast, autopoodide reklaamide ning ühe lõputult pikaks kujunenud autofilmi seriaali põhjal. Seekord võib vist tõdeda, et täiskasvanute loodud tegelikkus kujuneb veelgi imelisemaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: