Pingeseisund paneb teistele tugevamalt kaasa elama ({{commentsTotal}})

Tänapäeva elu on tihti pingeline ja paljude arvates jääb paljudel vajaka teistele inimestele kaasa elamise võimest. Nüüd selgub aga Austrias Viini ülikoolis tehtud teadusuuringust, et pingelisse olukorda sattunud inimesed hakkavad teistele tugevamalt kaasa elama.

Claus Lamm ja ta kolleegid tegid katseid, milles tekitasid kõigepealt katseisikutele väga pingelise ehk stressirohke olukorra. Selleks anti neile lahendada väga keerulisi ülesandeid, lahendamiseks anti väga lühike tähtaeg ja kõigele lisaks halvustati neid seejuures ka edasijõudmatuse pärast.

Seejärel näidati katseisikutele fotosid sellest, kuidas inimese käele tehti valusaid meditsiiniprotseduure. Katseisikuil paluti patsiendi valu elavalt ette kujutada. Kogu selle aja jälgisid teadlased katseisikute ajuaktiivsust ka funktsionaalse magnetresonantskuvamise meetodil.

Selgus, nagu Lamm ja kaasautorid ajakirjas Social Cognitive and Affective Neuroscience kirjutavad, et pingelisse olukorda seatud katseisikutel aktiveerus teistele kaasa elamise ehk empaatiaga seonduv neuronivõrgustik valusate meditsiiniprotseduuride fotode peale märksa rohkem kui kontrollrühma liikmetel. See viitabki üsna otseselt, et pingeseisund ergastab inimesi rohkem kaasa elama ka kaasinimeste kannatustele.

Huvitav oli aga ka see, et kui teadlased ütlesid katseisikutele, et inimesed, kellele piltidel meditsiiniprotseduure tehti, olid saanud tuimastust, siis empaatiavõrgustik sellest vähem ei aktiveerunud. See näitab Lammi arvates, et pingeseisundis inimeste analüüsivõime siiski nõrgeneb.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: