Vaataja küsib: kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks? ({{commentsTotal}})

Nõukogude ajal levis kuulujutt, et kui tomatitesse süstida uriini, siis lähevad need punaseks. Teadussaate "Novaator" vaataja küsis meie käest, kas see ka päriselus toimib. Küsisime seda akadeemiku ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa käest.

Ülo Niinemetsa laboris pole seda küll proovitud, kuid oma tõetera võib jutul sees olla. Taimefüsioloogi pilgu läbi kutsub uriini, või ka näiteks NaCl-i ehk soolalahuse süstimine taimes esile vananemise – ja mida muud see tomati viljade punaseks minemine on kui vananemise esile kutsumine.

Viimasest annab tõestust tõsiasi, et tomati vili läheb punaseks ka siis, kui ta on taimelt juba ära korjatud.

Uriini või soolalahuse süstimise tagajärjel hakkab vili eritama etüleeni, mis Niinemetsa sõnul ongi nagu vananemise või küpsemise hormoon. Samasugune protsess toimub banaanides, mis korjatakse ära rohelisena ning mis küpsevad hiljem etüleeni juuresolekul.

Mis täpselt aga taimes uriini või soolalahuse süstimise järel toimub? Ülo Niinemets ütleb, et tegu on stressireaktsiooniga. Taim hakkab vananema, mis toob kaasa vilja punaseks värvumise ja seemnete küpsemise.

Küsimusele, kas tingimata peab lahust süstima või piisab ka taime kastmisest, vastas Niinemets, et tõhusam on süstimine, sest juurte kaudu imendudes takistab taim nende vananemist soodustavate ainete jõudmist viljakehasse.

Aga muidugi ei pea tomati punaseks saamiseks sugugi sellesse midagi süstima, ei pissi ega soolalahust. Võib ka lihtsalt oodata. Vilja võib ka taime küljest ära korjata ning siis toimub tomatis vananemise ehk meie mõistes küpsemise protsess ajapikku ka loomulikult.

Head isu!

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: