Vaataja küsib: kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks? ({{commentsTotal}})

Nõukogude ajal levis kuulujutt, et kui tomatitesse süstida uriini, siis lähevad need punaseks. Teadussaate "Novaator" vaataja küsis meie käest, kas see ka päriselus toimib. Küsisime seda akadeemiku ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa käest.

Ülo Niinemetsa laboris pole seda küll proovitud, kuid oma tõetera võib jutul sees olla. Taimefüsioloogi pilgu läbi kutsub uriini, või ka näiteks NaCl-i ehk soolalahuse süstimine taimes esile vananemise – ja mida muud see tomati viljade punaseks minemine on kui vananemise esile kutsumine.

Viimasest annab tõestust tõsiasi, et tomati vili läheb punaseks ka siis, kui ta on taimelt juba ära korjatud.

Uriini või soolalahuse süstimise tagajärjel hakkab vili eritama etüleeni, mis Niinemetsa sõnul ongi nagu vananemise või küpsemise hormoon. Samasugune protsess toimub banaanides, mis korjatakse ära rohelisena ning mis küpsevad hiljem etüleeni juuresolekul.

Mis täpselt aga taimes uriini või soolalahuse süstimise järel toimub? Ülo Niinemets ütleb, et tegu on stressireaktsiooniga. Taim hakkab vananema, mis toob kaasa vilja punaseks värvumise ja seemnete küpsemise.

Küsimusele, kas tingimata peab lahust süstima või piisab ka taime kastmisest, vastas Niinemets, et tõhusam on süstimine, sest juurte kaudu imendudes takistab taim nende vananemist soodustavate ainete jõudmist viljakehasse.

Aga muidugi ei pea tomati punaseks saamiseks sugugi sellesse midagi süstima, ei pissi ega soolalahust. Võib ka lihtsalt oodata. Vilja võib ka taime küljest ära korjata ning siis toimub tomatis vananemise ehk meie mõistes küpsemise protsess ajapikku ka loomulikult.

Head isu!

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.