Vaataja küsib: kas uriini süstimine teeb tomatid punaseks? ({{commentsTotal}})

Nõukogude ajal levis kuulujutt, et kui tomatitesse süstida uriini, siis lähevad need punaseks. Teadussaate "Novaator" vaataja küsis meie käest, kas see ka päriselus toimib. Küsisime seda akadeemiku ja Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa käest.

Ülo Niinemetsa laboris pole seda küll proovitud, kuid oma tõetera võib jutul sees olla. Taimefüsioloogi pilgu läbi kutsub uriini, või ka näiteks NaCl-i ehk soolalahuse süstimine taimes esile vananemise – ja mida muud see tomati viljade punaseks minemine on kui vananemise esile kutsumine.

Viimasest annab tõestust tõsiasi, et tomati vili läheb punaseks ka siis, kui ta on taimelt juba ära korjatud.

Uriini või soolalahuse süstimise tagajärjel hakkab vili eritama etüleeni, mis Niinemetsa sõnul ongi nagu vananemise või küpsemise hormoon. Samasugune protsess toimub banaanides, mis korjatakse ära rohelisena ning mis küpsevad hiljem etüleeni juuresolekul.

Mis täpselt aga taimes uriini või soolalahuse süstimise järel toimub? Ülo Niinemets ütleb, et tegu on stressireaktsiooniga. Taim hakkab vananema, mis toob kaasa vilja punaseks värvumise ja seemnete küpsemise.

Küsimusele, kas tingimata peab lahust süstima või piisab ka taime kastmisest, vastas Niinemets, et tõhusam on süstimine, sest juurte kaudu imendudes takistab taim nende vananemist soodustavate ainete jõudmist viljakehasse.

Aga muidugi ei pea tomati punaseks saamiseks sugugi sellesse midagi süstima, ei pissi ega soolalahust. Võib ka lihtsalt oodata. Vilja võib ka taime küljest ära korjata ning siis toimub tomatis vananemise ehk meie mõistes küpsemise protsess ajapikku ka loomulikult.

Head isu!

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.