TTÜ uues laboris loodetakse põlevkivist välja pigistada kasulikke kemikaale ({{commentsTotal}})

Siiani pole suudetud põlevkivist välja imeda kuigi palju rohkemat kui põlevkiviõli. Tööstus aga soovib enamat. Siin tuleb appi Tallinna tehnikaülikooli uus tööstuskeemia labor. Nad proovivad, kas oskavad haisvast kraamist võluda välja kasulikke kemikaale, näiteks teha banaanilõhna.

Tööstuskeemia labori juhataja Gert Preegeli sõnul on nn baasteadmiste laborid ammu olemas. Kuid sellised laboreid, milles oleks võimalik tööstuses tekkivaid probleeme lahata, veel olemas ei olnud. "Nägime ka, et võib-olla jäävad baasuuringute laborid meile liiga väikseks."

Eesti teadlaste poole pöördus OÜ Kerogen, keda huvitab, kuidas võtta põlevkivist välja kerogeen. See on pruun pläga, millest saab toota näiteks banaani lõhnaainet või nailonit.

Kerogeni juhatuse liige Karel Peter van Buuren selgitas, et ettevõte soovib põlevkivist pigistada välja enamat, kui praegused variandid õli ja elekter. Seega jäävad nad järgmiseks kaheks aastaks ootele, et näha, mis laboris sündima hakkab. Selle aja jooksu peaks tulema laboritöö lõplik selgus.

"Loodame, et saame sellest arendada eraldi tehase ning laiendada tootmise tööstusse," märkis von Buuren.

Tööstuskeemia labori teaduslik juhendaja Margus Lopp nendib, et praegu on põlevkivi töödeldud vaid ühe eesmärgiga: saada sellest põletamiseks sobivat materjali nagu põlevkiviõli või bensiini. Lopp nendib, et põlevkivist keemiliste ainete tegemine on siiski keerukas protsess ning põlevkivi ei ole mugav algmaterjal, mida töödelda.

Ükskõik kas TTÜ laborist tuleb või ei tule paari aasta pärast midagi kasulikku, kulub maksumaksja raha uuringuteks minimaalselt, sest rahastus tuleb koostööpartnerite kaudu. Juba praegugi on laboril olemas üks leping.

Toimetaja: Greete Palmiste



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.