Miks kingapaelad lahti tulevad? ({{commentsTotal}})

Kuidas neid ka siduda, on kingapaeltel komme lahti tulla kõige ebasobivamatel hetkedel. Nähtust kiirkaamerate ja mehaanilise pendliga uurinud füüsikud nendivad nüüd, et kõik sõlmed lähevad lahti samadel põhjustel. Tüüpiliselt paelte sidumiseks kasutatavad sõlmed sobivad nende pideva liikumise talumiseks aga lihtsalt erakordselt halvasti.

"Pikka aega ei juhtunud mitte midagi. Ja siis järsku, ilma igasuguse ettehoiatuseta oli sõlm järsku kadunud. See kõik toimus ühe-kahe sammu jooksul. Otseloomulikult tundus see põneva probleemina," meenutas California ülikooli masinaehituse professor Oliver O'Reilly ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kingapaeladega seonduvad probleemid jäid füüsikule silma tänu tema noorele, alles kingapaelu siduma õppivale tütrele. O'Reilly märkas selle käigus, et veebis leidub küllaga kingapaelade sidumist õpetavaid videoid. Sõlmede lahtitulemise põhjuste kohta ei leidnud ta aga midagi. Professor tunnistas, et küsimus oli vaevanud aastaid ka tema enda pead.

Sõlmedele mõjuvate jõudude mõõtmiseks lasi töörühm vabatahtlikul sörkida mööda jooksulinti. Samal ajal mõõtsid nad akselomeetriga jalgade kogetavat kiirendust. "G-jõud on uskumatult suured, gravitatsioonikiirendusest kuni seitse korda suuremad. Lõbustuspargi atraktsioonidega ei anna seda võrrelda. Ja seda igal sammul," selgitas O'Reilly.

Mida aeg edasi, seda lõdvemaks muutub selle toimel sõlmed. Paelade vabad otsad muutuvad üha pikemaks. See omakorda annab sõlmede lõplikule lahti tulekule. Samal ajal märkasid teadlased, et jalgade lihtsalt ühe koha peal trampimise või jalgade edasi-tagas kõigutamisega sõlmed aga niivõrd kergesti lahti ei läinud. Teisisõnu on vaja sõlmede lahti tulemiseks korraga mõlemat tüüpi liikumist. "Üks võimendab teist," kinnitas professor.

Nn vanaema (vasakul) ja meremehe sõlm. Christopher Daily-Diamond

Päris jala liikumise põhjal tehtud järeldustele pakkusid tuge jala liikumist imiteeriva mehaanilise pendli ja kiirkaameratega tehtud katsed. Samuti kinnitasid need ennustust,et mida raskemad on kingapaelte otsad, seda suuremad on neile mõjuvad jõud. Seda kiiremini tulevad lahti ka sõlmed.

Füüsikalisest vaatenurgast polnud ka erilist vahet, millise sõlmega parasjagu tegu on. Uurimuse tarbeks pani töörühm proovile neist kaks lihtsamat kingapaelte sidumiseks kasutatavat sõlme – meremehe sõlme ja veidi lõdvema nn vanaema sõlme. "Võitja oli selles kaaluklassis selge, esimene tuli lahti pooltel juhtudest, teine aga iga kord," märkis O'Reilly. Kuigi teadlased kahtlustavad, et ühe sõlme parema vastupidavuse kindlustab sõlme pinge ja paelte vahel mõjuva hõõrdejõu tugevus, ei oska nad päris üksikasjalikult veel seda kirjeldada.

"Täiendavad uuringud võiksid anda tehtud tähelepanekutele suurema ennustusliku väärtuse. Potentsiaalselt saaks taoliste mudelite alusel ennustada, millised sõlmed teistest kiiremini lahti lähevad. Sellest sünniks juba praktilist kasu ja mitte ainult kingapaelte sidumisel," laiendas professor. Lisaks oleks vastavatest uuringutest kasu näiteks rakus leiduvate DNA ahelate käitumise kirjeldamiseks.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.