Kristjan Port: tööotsa majandus tõotab tuua uue sotsrevolutsiooni ({{commentsTotal}})

Millal kohtame loosungeid marksismist, leninismist ja kofeiinist?
Millal kohtame loosungeid marksismist, leninismist ja kofeiinist? Autor/allikas: dewolfert/Creative Commons

Mida vajab kaasaegne töötaja? Kohta, kus kasutada arvutit, wifi-signaali ning soovitavalt lahedaid kaaslaseid ja kohvi. Kirjeldus sobib rohkem kohvikule kui töökohale.

Seda võib maailmas ka üha sagedamini kohata, nimelt töötegemise kohvikuid. Need on sellised avarad ruumid, kus leidub hulganisti sobivaid laudu töötamaks omaette või koos seltskonnaga. Kohvikus ongi rohkem töömeeleolu, kui traditsioonilisemas kohvikus elutsev seltsimise ja puhkepausi vaimulaad.

Tõele au andes on aetud kohvikutes aegade jooksul võrdlemisi palju tööjuttu ja äri. Töökohaga seotud asjadest ja inimestest koosneva välise mäluta vabam meeleolu ning neutraalne territoorium koos tükikese toiduga sobib paremini mõnegi intellektuaalsemat laadi pähkli süvaanalüüsiks, ajurünnakuks kui ka läbirääkimisteks. Ajaloos leiab hulganisti juhtumeid, milles sünnib tuntud lauluviis, vägev äriidee või oluline avastus kohviku laualt leitud salvrätikul. Lokaal ja selles toimuv paistab inimeste ja ideede viljastavaks kohtumiseks sobivat.

See kõik on ilus, aga töökohviku varjus on sündimas veel üks nähtus ja see ei ole tingimata hea. Süü pole kohvis, vaid lahti rulluvas ajastus üldisemalt. Kohvik, milles käiakse tööd tegemas, toob uudse nähtuse rohkem esile. Kuigi leidub inimesi, kellel on olemas püsiv töökoht ja nad lihtsalt eelistavad aeg-ajalt viibida teistsuguses miljöös, siis suurele osale taolises kohas tööd tegevatele ongi see põhitöökohaks.

Püsiva töösuhtega ametitepidajate kõrvale kasvab üha suurem armee ajutisema töösuhtega töötajatest ehk vabakutselistest. Need on projekti- või konkreetse ülesande kesksed töösuhted, mis algavad ülesande kirjeldusega ja lõppevad selle teostusega. Taoline asjade korraldus võimaldab vabadust nii töö tellijatele kui ka teostajatele. Esimestel on lihtne keskenduda oodatud tulemusele vajaduseta hoolitseda keerukate ja bürokraatlike töösuhete ning kapitali investeeringute pärast.

Kogu töine suhe on teenuse ost-müük. Töövõtjale pakub selline skeem vabaduse valida mida, millal ja kellele teeb. Võimalik on samaaegselt teenindada mitut klienti jne. Nähtust tuntakse inglisekeelses keskkonnas kui gig-economy ehk tööotsa majandusena.

Tööotsa majanduse sünnis on oluline koht tehnoloogial. Osaliselt automatiseerimise tõttu rutiinsest tööst vabanenute kõrvale lisandub suur hulk digitaalseks muudetud aine treijaid ning stantsijaid. Nende hulgas on programmeerijad, disainerid, arhitektid, teadlased, aga ka kullerid ja autojuhid.

Esmapilgul võiks arvata, et nad on kurja ja ekspluateeriva tööandja eest paremini kaitstud tänu vabadusele tööd mitte vastu võtta. Teistpidi vaadates eksisteerib vabadus tööd mitte saada. Uudse nähtusena otsib sotsiaalne protsess tasakaalu ekspluateerimise ja kaitse vahel. Traditsioonilisema töösuhte jaoks toimusid võitlused aastakümneid ning põhjustasid streike ja isegi revolutsioone. Tänaseks on püsivas töösuhtes olijate jaoks seadustega reguleeritud minimaalne palk, puhkus, haiguspäevad, tööohutus jmt. Ajutise töösuhte täitja jaoks need puuduvad. Selliste töötajate arvukuse kasvuga arvestades võib rääkida probleemi suuruse kasvust.

Üheks kontrastsemaks näiteks on kujunemas sõiduteenuse pakkujad kellele vahendavad tööd digitaalsete kaarditeenuste ja kliendi haldamise vahendite omanikud nagu Uber, Lyft, Handy jmt. Näiteks Uberi kaudu kliendi saanud autojuht on töösuhtes reisijaga, aga sõltub kundet vahendanud firmast nagu tööandjast. Juhul kui autojuht ei tee piisavalt palju tööd, jääb ta vahendaja karussellist välja. Tänu digitaalse tehnoloogia abile tõuseb tegevuse tõhusus ja tööd peab tegema palju. Samal ajal langeb töötasu ja kasvab tööle kuluv aeg.

Uberil ega teistel ajutise töö vahendajatel pole töövõtja ees kohustusi. Need tekiks läbirääkimiste tulemusel, aga iga töövõtja esindab vaid iseennast. Teda võib ignoreerida ukse taga leiduvate konkurentide tõttu, kes on samas teineteisest isoleeritud. Sellises olukorras on töövõtjatel raske koonduda töötingimuste läbirääkimistel jõuliseks partneriks.

Olukord ei saa sellisena kesta, millest kõnelevad püüdlused luua uue ajastu tööotsa majanduse töövõtjaid koondavaid ametühinguid. See omakorda tähendab, et kohvikutesse lisandub lisaks lauale, wifi-signaalile, kohvile ning töisele õhkkonnale veel ka poliitiline agitatsioon ja loosungid marksismist, leninismist ja kofeiinist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.