Teadlased imiteerivad Järvselja katsemetsas kliimamuutuseid ({{commentsTotal}})

Teadlased usuvad, et kliimamuutuste tulemusena on Eesti alade ilm tulevikus soojem, niiskem ning võimalike ekstreemsete põudade ja sadudega. Tartu ülikooli keskkonnateadlased uurisidki suurenenud sademetega stsenaariumi mõju meie metsadele ja mullastikule.

FAHM eksperiment on pika nimega Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment, mille Järvselja katselalal on võimalik spetsiaalselt istutatud metsa niiskustaset ise muuta. Teadlased loovad kontrollitud keskkonna, imiteerimaks kliimamuutuseid. 

“Meie uuringu tulemused näitavad, et see õhuniiskuse mõju toimib mullaniiskuse kaudu. Sellises olukorras, kus õhk on niiskem, taimedest aurustub vähem vett, ka mulla pinnalt aurustub vähem vett, see tähendab seda, et mulda endasse jääb rohkem vett. Ja nüüd kui seda vett seal mullas on liiga palju ja mulla pooride vahel vähem õhku, mullas võib tekkida hapniku defitsiit, mille tulemusena siis taimede, eekät juurte elutalitlus surutakse alla, kasv väheneb, taim langeb stressi.” Selgitab Tartu ülikooli ökofüsioloogia vanemteadur, Priit Kupper.

FAHM eksperimendi katseala Autor: Randel Kreitsberg

Seesama liigne niiskus päästab jällegi metsa kuivamisest olukorras, kus ekstreemsed põuad võivad soojade ja vihmaste talvede järel olla osa meie suvedest. Nii ongi kliimamuutustega kohanemisel või mittekohanemisel palju tahkusid.

Mulla vältimatuks ja eluliseks osaks on mikroobid. Erinevad bakterid ja arhed loovad mullas keskkonna, milles puude ja teiste taimede juured saavad edukalt elada. Tänu mikroobidele on taimedele kättesaadavad kasvuks vajalikud fosfor ja lämmastik, lisaks kaitsevad mikroobid “koduseid” taimejuuri võõraste patogeenide eest.

Jaak Truu, Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia professor, ütleb, et ilma mikroobideta suudaksid taimed küll lühiajaliselt kasvada, kuid normaalne taimeökosüsteemi areng pole niimoodi võimalik: “Mulla mikroorganismid vahendavad mullas kõiki olulisemaid aineringe protsesse, see on siis orgaanilise aine lagundamine, lämmastiku ja fosfori muundamisprotsessid.”

Tartu ülikooli teadlased leidsidki oma Järvselja katsemetsas tehtud uurimistöös, et suurenenud õhuniiskuse tulemusena toimus mullas leiduvate mikroobide liikide vahetumine ning muutused mikroobide arvukuses.

“Need muutused olid seotud kahe aspektiga: ühest küljest puhtalt õhuniiskuse suurenemisega, kuid teine oluline tegur olid muutused taimedes endis, nendes puudes, nimelt puude juurte morfoloogia ja biomass muutus ja see omakorda mõjutas ka mulla mikroorganismide liigilist koosseisu,” selgitab Truu.

Kliimamuutuste mõju edasiseks uurimiseks on vaja praegused kolme aastase uuringu andmed panna pikemasse perspektiivi, et nende abil prognoosida metsamuldades toimuvaid pikaajalisi protsesse.

Toimetaja: Randel Kreitsberg



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: