Palju õnne! Eesti kontuur saab täna 100-aastaseks ({{commentsTotal}})

KAART 1. Esthonie. 1919. Kaart raamatust: Mémoire sur l'indépendance de l'Esthonie présenté a la Conférence de la Paix par la délégation Esthonienne. 1919, aprill.
KAART 1. Esthonie. 1919. Kaart raamatust: Mémoire sur l'indépendance de l'Esthonie présenté a la Conférence de la Paix par la délégation Esthonienne. 1919, aprill. Autor/allikas: Rahvusatlas

Täna sada aastat tagasi jõustus määrus, millega esmakordselt liideti pea kõik eestlastega asustatud alad ühe haldusüksuse alla. Kuigi piiride selginemine võttis sõjasündmuste keerises veel aega, võime siiski öelda, et sel päeval tekkis kaardile Eesti haldusjaotuslik kontuur selle tänapäevases mõttes, kirjutab Tartu ülikooli geograafia osakonna teadur Taavi Pae.

1917. aasta 12. aprillil andis Venemaa Ajutine Valitsus välja Eestimaa autonoomia määruse Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta. Sellega liideti Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond Eestimaa kubermanguga ning täna võime öelda, et tekkis haldusüksus, mis oma kujult sarnanes nüüdisaegse Eesti Vabariigiga. 

Kuigi tsaariaegses haldussüsteemis olid maakonnad enamasti rahvuspõhised, ei asetsenud maakonnapiir mitmes kohas siiski täpselt piki rahvuslikku jaotust. Piiri täpsustamiseks nägi seadus ette luua iseäraline lepituskomisjon, mida tegelikkuses ei juhtunud, sest saabumas olid keerulised ajad nii Eestile kui ka meie naabritele.

Oktoobrirevolutsiooni järgne segadus ja esimese maailmasõja kestmine andsid Eesti riigile võimaluse kuulutada välja iseseisvus. 1918. aasta jaanuaris toimunud Maanõukogu vanematekogu ja maavalitsuse nõupidamistel koos teiste poliitiliste jõudude ja rahvusväeosadega jõuti seisukohale, et Eestimaa oma loomulikes piirides, milleks peeti Balti mere, Soome lahe, Narva jõe, Peipsi järve ja Lätimaa vahel asuvat ala, tuleb kuulutada iseseisvaks vabariigiks. 

24. veebruaril 1918 kuulutatigi teatavasti välja Eesti Vabariik. Eesti iseseisvusmanifestist võime lugeda, et Eesti Vabariigi piiridesse kuuluvad Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega ‒ Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas.

Kui maakonnapiiridega oli asi võrdlemisi selge, siis näiteks Narva linn ja tema ümbruskond on üsna umbmäärane määratlus. Siinkohal tasub lisada, et Narva linn ei olnud varem halduslikult kuulunud Eestimaa kubermangu alla. Ka määratlus “kus Eesti rahvas suures enamuses põliselt asumas” on üsna üldsõnaline. Oli ju näiteks Peipsi taga samuti palju Eesti külasid ja ka setude asuala vajas piiriajamisel määratlemist (vt kaarti 1).

Ka lõunapiiri puhul polnud midagi selget, sest Valga maakonda, mis suuremas osas jäi linnast lõuna suunas, kuulusid Valga linna läheduses ka mitmed eestlastega asustatud alad, kuid Valga maakonda eelmainitud maakonnanimedes ei mainita. Omaette küsimus oli veel Ruhnu saar. 

KAART 1. Esthonie. 1919. Kaart raamatust: Mémoire sur l'indépendance de l'Esthonie présenté a la Conférence de la Paix par la délégation Esthonienne. 1919, aprill.
Eesti Vabariigi esindajad kasutasid seda kaarti kohtudes Pariisi rahukonverentsil suurriikide esindajatega, saamaks Eestile tunnustust. Võib öelda, et selle kaardiga muudeti kartograafia Eesti diplomaatia osaks. Välismaailmale oli ju vaja näidata noore ja raamatu ilmumishetkel veel ebakindla vabariigi piire. Piiridest on näidatud Eesti riigi piir (musta joonega), mis hõlmab näiteks ka peamiselt lätlastega asustatud Ruhja/ Rūjiena ümbrust. See oleks jätnud kogu Pärnu–Valga raudtee Eestile. Katkendjoonega on märgitud Eesti "kolonisatsiooni“ ulatus. Ilmselgelt on see suur liialdus, kuid poliitiliselt oli see aktsepteeritav näitamaks eestlaste “tegelikku asuala”, et hiljem piirduda vähemaga.

3. märtsil 1918 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa koos liitlastega Brest-Litovskis rahulepingu, mille järgi määrati piir Venemaa ja Saksamaa jällegi üldsõnaliselt piki Narva jõge ning üle Peipsi ja Pihkva järve.

Kui 1918. aastal lahkusid Eestist saksa väed, pidas Eesti Vabariik rahulepingu-järgset piiri riigipiiriks. Lahkuvate Saksa vägede järel tungis Eestisse Punaarmee ning järgneva aasta jooksul sõltus Eesti-Vene piir otseselt sõjategevusest.

4. juunil 1919 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi ajutise põhiseaduse, milles öeldi, et Eesti Vabariigi piiridesse kuulub mh Virumaa ühes Narva linna ja ümbruskonnaga, samas märgiti, et lõplik piiride kindlaks määramine toimub rahvusvaheliste lepingutega.

Üldsõnalisena määratud piir jõudis ka esimestele Eesti ülevaatekaartidele. Nii on see esitatud mitmel 1919. aastal ilmunud kaardil (vt kaarti 2). 

KAART 2. Ülewaatlik Baltimaade kaart. 1919. H. Laakmann'i joonistus, trükk ja kirjastus. – 1:1 000 000. Tartu : H. Laakmann.
Vabadussõja ajal, 1919. aasta alguses, ilmunud ülevaatlik kaart iseseisvusele püüdlevatest riikidest. Kaardile on kantud nii kubermangupiirid kui ka loodavate rahvusriikide ligikaudsed piirid. Autor: Rahvusatlas

Pärast rinde kandumist Venemaa aladele esitati mitmeid piirikavasid, mis lähtusid just rindejoonest ning hõlmasid ka alasid ida pool Peipsi järve. Siiski olid need enamasti vaid taotlused ja tõsisemad piiriläbirääkimised algasid koos Eesti-Vene rahuläbirääkimisega 17.–18. septembril 1919 Pihkvas ning lõppesid 2. veebruaril 1920 Tartus rahuleppe sõlmimisega. Rahulepingu suurimaks probleemiks tõusiski piiriküsimus.

Lõplik kompromiss saavutati 1919. aasta viimastel päevadel. Üldjoontes kujunes Eesti ja Vene maismaapiiriks rahulepingu põhjal enam-vähem Eesti vägede asukoha üldjoon Vabadussõja lõpul. 

Ka Läti Vabariigiga toimusid Eestil pingelised piiriläbirääkimised, mille keskmes oli kahtlemata Valga kui raudteesõlme saatus. Tagantjärgi võime tõdeda, et riigipiir suudeti kujundada üsna etnilist rada pidi. 

Siiski toimus lõunapiiril ka üks huvitav muutus alles 1924. aastal. Nimelt jäi algselt Eesti-Läti piiriajamiselt Eesti koosseisu Pedetsi kant (Kudepi mõisa ümbrus Laura valla lõunaosas), olles Eesti Vabariigi läbi aegade kõige lõunapoolsemaks kohaks. See erinevus torkab silma paljudel 1920. aastate alguses koostatud kaartidel (vt kaarti 3). Kompenseerimaks piiripingeid mujal, anti see valdavalt venelastega asustatud ala 1924. aastal üle Lätile.

Meie praegune piirikontuur, mis tuttav ka näiteks euromüntidelt, tekkis aga vahetult pärast teise maailmasõja lõppu, kui Narva jõe tagused alad ja suur osa Petserimaast haarati Vene NFSV haldusalasse.

KAART 3. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. August Tammekann, 1922. Eesti Statistika, nr 3‒4.
Noor vabariik vajas oma maa-alade kohta arvulisi andmeid. Hilisema geograafiaprofessori August Tammekannu tudengiaegne uurimistöö EV piirijoone pikkusest, kus on selgelt näha riigi kaguosas Petserimaal 1924. aastal Lätile antud Pedetsi ümbrus (Laura valla lõunaosa). Autor: Rahvusatlas

Artikli autor Taavi Pae ja Tartu ülikooli geograafia osakond loovad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Eesti esimese rahvusatlase. Siinses loos esitatud kaardinäited pärinevad rahvusatlase kaardikogust. Omalaadsest atlasest saab ühelt poolt riigi esindusteos ning teiselt poolt teatmeteos, kus Eesti 100-aastane areng on esitatud nii vanadel kui ka uutel kaartidel. Kuula rahvusatlase koostamisest põhjalikumalt KUKU taskuhäälingust.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Püüa vaadata oma riiete kapi sisule nagu sõpruskonnale.

Facebookil ja riidekapil pole palju vahet

Inimeste kalduvus koguda Facebooki sõpru nagu riideid riidekappi, võib kohati kurjalt kätte maksta ja mõjutada isegi kohtuprotsessi tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: