Geenmuundatud hiired aitavad gripiviiruse arengut prognoosida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Hiired tõttavad appi ehk saksa teadlased on aretanud geneetiliselt muundatud hiired, kelle peal on võimalik teatud määral ette ennustada, milliseks muundub gripiviiruse tüvi.

Freiburgi ülikooli teadlased, viroloogi Peter Staeheli juhtimisel, on aretanud transgeense hiire, mis aitab teadlastel katsetada, kuidas viirustüvi organismis muundub. See on oluline näiteks gripihooaja prognoosimisel, millest omakorda sõltub see, milliseid gripivaktsiine tehakse järgmiseks gripihooajaks.

A-gripi tüvi võib lindudelt ja loomadelt kanduda inimesele, kuid selleks on tal enne vaja muunduda nii, et see võimaldaks liikide piire ületada. Teisisõnu peab gripiviiruse tüvi tegema läbi muutused, mis võimaldavad tal haakuda inimese immuunsüsteemi osadega, sh kaasasündinud immuunsüsteemi valgu MxA.

See valk MxA ei lase näiteks inimese rakukultuuril nakatuda lindude viirustesse, kuid ei kaitse enam nende viiruste eest, mis juba suudavad inimest nakatada.

Teadlased usuvad, et MxA seondub viiruse nukleoproteiiniga, mis kapseldab viiruse genoomi, kuid kui selles nukleoproteiinis on mutatsioonid, suudab viirus nakatada ka inimese rakke.

„Meie MxA-transgeenses hiires on võimalik juba varakult tuvastada, kas viirus on MxA tundlik või suudab ta MXA valgust mööda hiilida ning muunduda tõveks, mis nakatab inimesi ja põhjustab pandeemia,“ selgitas Peter Staeheli.

Uuringu autorid usuvad, et seesugune analüüs annab gripiviiruse uurimisse lisamõõtme, mis võimaldab hinnata paremini gripi muundumise ja sellest lähtuvalt juba töötada välja gripivaktsiine.

Uuring ilmus ajakirjas The Journal of Experimental Medicine.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: