Geenmuundatud hiired aitavad gripiviiruse arengut prognoosida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Hiired tõttavad appi ehk saksa teadlased on aretanud geneetiliselt muundatud hiired, kelle peal on võimalik teatud määral ette ennustada, milliseks muundub gripiviiruse tüvi.

Freiburgi ülikooli teadlased, viroloogi Peter Staeheli juhtimisel, on aretanud transgeense hiire, mis aitab teadlastel katsetada, kuidas viirustüvi organismis muundub. See on oluline näiteks gripihooaja prognoosimisel, millest omakorda sõltub see, milliseid gripivaktsiine tehakse järgmiseks gripihooajaks.

A-gripi tüvi võib lindudelt ja loomadelt kanduda inimesele, kuid selleks on tal enne vaja muunduda nii, et see võimaldaks liikide piire ületada. Teisisõnu peab gripiviiruse tüvi tegema läbi muutused, mis võimaldavad tal haakuda inimese immuunsüsteemi osadega, sh kaasasündinud immuunsüsteemi valgu MxA.

See valk MxA ei lase näiteks inimese rakukultuuril nakatuda lindude viirustesse, kuid ei kaitse enam nende viiruste eest, mis juba suudavad inimest nakatada.

Teadlased usuvad, et MxA seondub viiruse nukleoproteiiniga, mis kapseldab viiruse genoomi, kuid kui selles nukleoproteiinis on mutatsioonid, suudab viirus nakatada ka inimese rakke.

„Meie MxA-transgeenses hiires on võimalik juba varakult tuvastada, kas viirus on MxA tundlik või suudab ta MXA valgust mööda hiilida ning muunduda tõveks, mis nakatab inimesi ja põhjustab pandeemia,“ selgitas Peter Staeheli.

Uuringu autorid usuvad, et seesugune analüüs annab gripiviiruse uurimisse lisamõõtme, mis võimaldab hinnata paremini gripi muundumise ja sellest lähtuvalt juba töötada välja gripivaktsiine.

Uuring ilmus ajakirjas The Journal of Experimental Medicine.

Toimetaja: Marju Himma



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.