Ühe minuti loeng: kuidas ennetada infoväsimust? ({{commentsTotal}})

Inimkond loonud nüüdseks maailma, kus on 300 eksabaiti inimtekkelist informatsiooni. See on 300 000 000 000 000 000 000 baiti. Nii pole ime, et paljusid kimbutab juba infoväsimuse sündroom.

Infoväsimuse sündroomi puhul vajab inimene rohkem aega, et informatsioonist aru saada. "Ta ei suuda keskenduda konkreetsele ülesandele ja eristada olulist informatsiooni ebaolulisest. Ta kipub kiirustama, tekib motivatsioonilangus ja ärritustunne, mis võib lõppeda stressi ja läbipõlemisega. Lisaks kipub inimene tegema mitut asja korraga, teisisõnu rööprähklema," selgitas Tallinna ülikooli infoteaduse magistrant Eliise Lass. See kõik on aga aju jaoks kurnav.

Teadlaste sõnul on inimesed väga harvad rööprähklejad. ''Me ei suuda tegeleda korraga paralleelselt mitme asjaga, nii nagu arvuti operatsioonisüsteem. Selle asemel liigume kiirelt ühelt tegevuselt teisele ja seetõttu ei saa ükski tegevus piisavalt tähelepanu,'' laiendas Lass.

Uuringute käigus on leitud, et mitut asja korraga tehes võib inimeste produktiivsus langeda rohkem kui poole võrra. Lisaks väheneb aja jooksul intelligentsustase. "Unustage üheks päevaks nädala Facebook, säutusud ja uued Instagrami pildid. Tehke sellest endale pikaajaline plaan ja uskuge, tulemused on hämmastavad," soovitas Tallinna ülikooli haridustehnoloogia magistrant Anu Männisalu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: