Suur asteroid möödub Maast haruldaselt lähedalt ({{commentsTotal}})

Asteroid 2014 JO25 möödumas Maast - kunstniku kujutis.
Asteroid 2014 JO25 möödumas Maast - kunstniku kujutis. Autor/allikas: Código Oculto/Creative commons

Ülejärgmise nädala kolmapäeval, 19. aprillil lendab maakerast suhteliselt lähedalt mööda võrdlemisi suur asteroid. Kokkupõrkeohtu siiski ei ole, sest 650-meetrise läbimõõduga asteroid nimega 2014 JO25 möödub meist enam kui miljoni kilomeetri kauguselt ehk üle nelja korra kaugemalt kui asub meist Kuu.

Sündmus on siiski tähelepanuväärne, sest nii suuri asteroide satub meie planeedile nii lähedale harva.

Asteroid avastati 2014. aastal, nagu nimigi viitab, ja peale läbimõõdu ja orbiidi ei ole temast peaaegu mitte midagi teada.

Peamiselt ainult see, et tema pind peegeldab valgust kaks korda tugevamalt kui Kuu pind.

Asteroidi saab tõenäoliselt vaadelda ka väiksema teleskoobiga, aga alles pärast möödumist, sest ta läheneb meile Päikese poolt ja tema enda päikeselist poolt ei ole enne näha.

Selliselt kauguselt möödub väikesi asteroide mitu korda nädalas, aga nii suurt asteroidi ei ole maakerale nii lähedale sattunud juba alates 2004. aastast, mil neljakordselt Kuu kauguselt tegi möödalennu viie- kilomeetrise läbimõõduga asteroid Toutatis.

Järgmist suuremat sorti asteroidi lähimöödumist on oodata alles 2027. aastal, mil umbes Kuu kauguselt möödub 800 meetrine asteroid 1999 AN10.

Ületuleva nädalane kohtumine pakub astronoomidele hea võimaluse asteroidi 2014 JO25 põhjalikumalt uurida. Radarmõõtmistega loodetakse saada pildile lausa mõnemeetrised pinnavormid.

Soovitame kuulata pühapäevast "Labori" saadet, kus tuleb juttu kiviaja katkust ja matemaatilisest geneetikast. "Labor" on eetris Vikerraadiost pühapäeval kell 17.05.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.