Suur asteroid möödub Maast haruldaselt lähedalt ({{commentsTotal}})

Asteroidi möödumine Maast kunstniku nägemuses.
Asteroidi möödumine Maast kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Código Oculto/Creative commons

Ülejärgmise nädala kolmapäeval, 19. aprillil lendab maakerast suhteliselt lähedalt mööda võrdlemisi suur asteroid. Kokkupõrkeohtu siiski ei ole, sest 650-meetrise läbimõõduga asteroid nimega 2014 JO25 möödub meist enam kui miljoni kilomeetri kauguselt ehk üle nelja korra kaugemalt kui asub meist Kuu.

Sündmus on siiski tähelepanuväärne, sest nii suuri asteroide satub meie planeedile nii lähedale harva.

Asteroid avastati 2014. aastal, nagu nimigi viitab, ja peale läbimõõdu ja orbiidi ei ole temast peaaegu mitte midagi teada.

Peamiselt ainult see, et tema pind peegeldab valgust kaks korda tugevamalt kui Kuu pind.

Asteroidi saab tõenäoliselt vaadelda ka väiksema teleskoobiga, aga alles pärast möödumist, sest ta läheneb meile Päikese poolt ja tema enda päikeselist poolt ei ole enne näha.

Selliselt kauguselt möödub väikesi asteroide mitu korda nädalas, aga nii suurt asteroidi ei ole maakerale nii lähedale sattunud juba alates 2004. aastast, mil neljakordselt Kuu kauguselt tegi möödalennu viie- kilomeetrise läbimõõduga asteroid Toutatis.

Järgmist suuremat sorti asteroidi lähimöödumist on oodata alles 2027. aastal, mil umbes Kuu kauguselt möödub 800 meetrine asteroid 1999 AN10.

Ületuleva nädalane kohtumine pakub astronoomidele hea võimaluse asteroidi 2014 JO25 põhjalikumalt uurida. Radarmõõtmistega loodetakse saada pildile lausa mõnemeetrised pinnavormid.

Soovitame kuulata pühapäevast "Labori" saadet, kus tuleb juttu kiviaja katkust ja matemaatilisest geneetikast. "Labor" on eetris Vikerraadiost pühapäeval kell 17.05.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: