Lendorava pabulad kõrvuti metsnugiste omadega – vaja asuda küttima ({{commentsTotal}})

Rangest kaitsekategooriast hoolimata väheneb Eesti lendoravapopulatsioon jätkuvalt ja liik on säilinud vaid üheainsa asurkonnana.
Rangest kaitsekategooriast hoolimata väheneb Eesti lendoravapopulatsioon jätkuvalt ja liik on säilinud vaid üheainsa asurkonnana. Autor/allikas: Martin Absalon

Maas on lendorava pabulad ja kõrval on kohe metsnugise väljaheide. See tähendab, et kiskja ei liigu väga kaugel oma saakloomast. Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta.

Lendorava seiret on tehtud 1990ndate keskpaigast. See põhineb kevadel, lumesulamise ajast kuni taimestiku intensiivse kasvamise alguseni, lendorava väljaheidete leidmisel.

Kuigi algaastate andmed pole praegustega metoodika muutumise tõttu päris üks-üheselt võrreldavad, on selge, et lendorava üldlevila on Eestis väga tugevalt vähenenud.

Viimasel kümnel aastal ei ole enam lendorava tegevusjälgi leitud Rapla-, Pärnu- ega Harjumaalt. Viimase viie aastaga on oluliselt vähenenud ka lendorava asustatud leiukohtade arv Lääne-Virumaal.

Lendorava säästmiseks küttida nugiseid

Intensiivsed metsaraied koondab ka kiskjad nendesse vanadesse metsatükkidesse, kus lendorav võib langeda nende kiskjate saagiks.

Tasakaal peab looduses olema ja juhul kui kiskjate arvukus on kõrge, nagu metsnugiste puhul mõne aasta eest oli, siis ühe meetmena on ka lendorava kaitse tegevuskavasse sisse kirjutatud nugise arvukuse piiramine.

Lendorava seire eesmärk on käia läbi teadaolevad lendorava elupaigad ja otsida sealt tema tegevusjälgi. Lisaks tuleb inventeerida ka selliseid metsi, mis võiksid olla lendoravale sobivad elupaigad.

Väärt väljaheide

Seireks korjatakse lendorava pabulaid, sest see näitab, kas elupaik on asustatud või mitte. Mida helekollasem on pabul, seda värskem väljaheide on.

Kollane kakavärv tuleb sellest, et lendoravad söövad praegu kaskede ja leppade urbi.

Väljaheitest saab võtta geeniproovi, sest pabulatel on tema sooleepiteeli rakke. Neist saab ekstraheerida DNA ja uurida, kui mitmekesine on veel meie lendorava asurkonna geneetiline materjal. Ehk kui lähedased või kauged sugulased on Eestisse alles jäänud lendoravad veel Soome ja Karjala piirkonna lendoravatega.

Enne iga raiet tarvis lendorava inventuuri

Raadiotelemeetria uuringud, kus pisikesele loomale paigaldatakse raadiosaatja, võimaldavad täpselt öelda, mis on ühe lendorava tegelik kodupiirkonna suurus.

Emaslooma kodupiirkond on kuskil 8 -14 hektarit. Isasloomade territooriumid on suuremad, nad katavad mitme emaslooma territooriume.

Lendoravate liikumise raadius on kuskil kilomeeter-kaks, kuid seda vaid siis, kui on sidus mets. Juhul kui metsa tukkade vahel on lagedad alad, näiteks lageraie langid, siis sealt üle nad ei pääse.

See ongi üks suuremaid probleeme viimasel ajal Virumaal: pole enam sidusaid metsi.

Majandusmetsad on sedavõrd ära majandatud, viimastel aastatel on väga palju raieid tehtud. Selleks, et lendorav saaks liikuda metsas, on vaja vähemalt 15 meetri kõrgust metsa.

Ortofotot vaadates on näha, et tegelikult on siiski mingi labürint veel säilinud. Kuid iga raie, mis sinna labürinti tekitatakse, lõikab potentsiaalselt läbi liikumisteed.

Seega on juba mitu aastat lendorava seire aruannetes välja toodud, et lendorava piirkonnas on hädavajalik enne iga raiet teha lendorava inventuur, et mitte hävitada võimalikke lendorava kohti ja liikumiskoridore. Aga seda ei ole siiamaani tehtud.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: