Lendorava pabulad kõrvuti metsnugiste omadega – vaja asuda küttima ({{commentsTotal}})

Rangest kaitsekategooriast hoolimata väheneb Eesti lendoravapopulatsioon jätkuvalt ja liik on säilinud vaid üheainsa asurkonnana.
Rangest kaitsekategooriast hoolimata väheneb Eesti lendoravapopulatsioon jätkuvalt ja liik on säilinud vaid üheainsa asurkonnana. Autor/allikas: Martin Absalon

Maas on lendorava pabulad ja kõrval on kohe metsnugise väljaheide. See tähendab, et kiskja ei liigu väga kaugel oma saakloomast. Ja teada on, et lendorava kõige suuremad looduslikud vaenlased ongi justnimelt metsnugised ja kakulised. „Osoon“ käis uurimas lendorava seiret ning toob välja õige mitu asja, mida lendorava säästmiseks tuleks ette võtta.

Lendorava seiret on tehtud 1990ndate keskpaigast. See põhineb kevadel, lumesulamise ajast kuni taimestiku intensiivse kasvamise alguseni, lendorava väljaheidete leidmisel.

Kuigi algaastate andmed pole praegustega metoodika muutumise tõttu päris üks-üheselt võrreldavad, on selge, et lendorava üldlevila on Eestis väga tugevalt vähenenud.

Viimasel kümnel aastal ei ole enam lendorava tegevusjälgi leitud Rapla-, Pärnu- ega Harjumaalt. Viimase viie aastaga on oluliselt vähenenud ka lendorava asustatud leiukohtade arv Lääne-Virumaal.

Lendorava säästmiseks küttida nugiseid

Intensiivsed metsaraied koondab ka kiskjad nendesse vanadesse metsatükkidesse, kus lendorav võib langeda nende kiskjate saagiks.

Tasakaal peab looduses olema ja juhul kui kiskjate arvukus on kõrge, nagu metsnugiste puhul mõne aasta eest oli, siis ühe meetmena on ka lendorava kaitse tegevuskavasse sisse kirjutatud nugise arvukuse piiramine.

Lendorava seire eesmärk on käia läbi teadaolevad lendorava elupaigad ja otsida sealt tema tegevusjälgi. Lisaks tuleb inventeerida ka selliseid metsi, mis võiksid olla lendoravale sobivad elupaigad.

Väärt väljaheide

Seireks korjatakse lendorava pabulaid, sest see näitab, kas elupaik on asustatud või mitte. Mida helekollasem on pabul, seda värskem väljaheide on.

Kollane kakavärv tuleb sellest, et lendoravad söövad praegu kaskede ja leppade urbi.

Väljaheitest saab võtta geeniproovi, sest pabulatel on tema sooleepiteeli rakke. Neist saab ekstraheerida DNA ja uurida, kui mitmekesine on veel meie lendorava asurkonna geneetiline materjal. Ehk kui lähedased või kauged sugulased on Eestisse alles jäänud lendoravad veel Soome ja Karjala piirkonna lendoravatega.

Enne iga raiet tarvis lendorava inventuuri

Raadiotelemeetria uuringud, kus pisikesele loomale paigaldatakse raadiosaatja, võimaldavad täpselt öelda, mis on ühe lendorava tegelik kodupiirkonna suurus.

Emaslooma kodupiirkond on kuskil 8 -14 hektarit. Isasloomade territooriumid on suuremad, nad katavad mitme emaslooma territooriume.

Lendoravate liikumise raadius on kuskil kilomeeter-kaks, kuid seda vaid siis, kui on sidus mets. Juhul kui metsa tukkade vahel on lagedad alad, näiteks lageraie langid, siis sealt üle nad ei pääse.

See ongi üks suuremaid probleeme viimasel ajal Virumaal: pole enam sidusaid metsi.

Majandusmetsad on sedavõrd ära majandatud, viimastel aastatel on väga palju raieid tehtud. Selleks, et lendorav saaks liikuda metsas, on vaja vähemalt 15 meetri kõrgust metsa.

Ortofotot vaadates on näha, et tegelikult on siiski mingi labürint veel säilinud. Kuid iga raie, mis sinna labürinti tekitatakse, lõikab potentsiaalselt läbi liikumisteed.

Seega on juba mitu aastat lendorava seire aruannetes välja toodud, et lendorava piirkonnas on hädavajalik enne iga raiet teha lendorava inventuur, et mitte hävitada võimalikke lendorava kohti ja liikumiskoridore. Aga seda ei ole siiamaani tehtud.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.