Osoon uuris, kuidas Eesti haavapuust valge kuld saab ({{commentsTotal}})

Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote.
Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote. Autor/allikas: Mobius / Wikimedia Commons

Iga teine Eestis langetatavast haavast jõuab Estonian Celli tehasesse. Kundas asuvasse Austria kapitaliga Estonian Celli tehasesse jõuab pool Eestis langetatavast haavast, millest toodetakse kemitermomehaanilist haava puitmassi. „Osoon“ käis uurimas, kuidas seda tehakse.

Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote.

Sugugi mitte kõik puit ei kõlba. Ligikaudu kolmandik haavapuust on mädanenud, mis rikub ära igasuguse saematerjali tegemise. Õnneks pole see Celli töötlusprotsessi jaoks probleem.

Protsessi esimene etapp on 3-6 meetriste palkide liinile tõstmine. Järgnev ahel on täisautomaatne ja inimese käed ei puuduta palke kordagi.

Haavapalgid kooritakse, ja hakitakse sellisteks väikesteks laastudeks ja seejärel liiguvad nad edasi sinna tehasesse, kus nad tehakse veelgi väiksemaks fraktsiooniks kruvipresside ja veskitega.

Puitmassile vajalik heledus tagatakse vesinikperoksiidi ja naatriumhüdroksiidi abil. Protesssi lõppetappis eraldatakse vesi ja järele jääb õhkkuiv puitmass.

Kui puitmass on valmis ja ladestatud, siis viimane etapp on laadida tooted autodele ja edasi läheb ta erinevate paberitoodete tootjatele.

17 protsenti toodangust läheb Euroopasse, ülejäänud läheb üle maailma, kus sellest saab ajakirjapaber, kartong, hügieenipaber, etiketipaber jmt.

Estonian Celli toodang on tilk meres: siin toodetakse vaid 175 tonni aastas, maailma nõudlus on 60 miljonit tonni aastas erinevate tselluloositoodete järele.

Tänapäevase paberi tootmisel ainult mehaanilisel teel toodetud puitmassist ei piisa. Vaja on ka keemilist tselluloosi, mida toodetakse näiteks Kehra paberitööstuses.

Paberitooteid on palju erinevaid. Näiteks jõupaberi jaoks on vaja tugevat tselluloosi, mis tuleb okaspuidust.

Kui tehakse trükipaberit, kasutatakse selleks lehtpuidu tselluloosi, aga selleks, et saada trükipaberil jäikust ja mahukaalu juurde, pannakse sinna paarkümmend protsenti puitmassi juurde.

Puitmass on tselluloosi aseaine, mille saagikus on ressursi mõttes kõrgem, aga teda üldjuhul kasutatakse paarkümmend protsenti kogu paberi retseptuurist.

Kuidas puitmassi Kundas toodetakse, vaadake „Osoonist“ ETVs, esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.