Osoon uuris, kuidas Eesti haavapuust valge kuld saab ({{commentsTotal}})

Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote.
Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote. Autor/allikas: Mobius / Wikimedia Commons

Iga teine Eestis langetatavast haavast jõuab Estonian Celli tehasesse. Kundas asuvasse Austria kapitaliga Estonian Celli tehasesse jõuab pool Eestis langetatavast haavast, millest toodetakse kemitermomehaanilist haava puitmassi. „Osoon“ käis uurimas, kuidas seda tehakse.

Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote.

Sugugi mitte kõik puit ei kõlba. Ligikaudu kolmandik haavapuust on mädanenud, mis rikub ära igasuguse saematerjali tegemise. Õnneks pole see Celli töötlusprotsessi jaoks probleem.

Protsessi esimene etapp on 3-6 meetriste palkide liinile tõstmine. Järgnev ahel on täisautomaatne ja inimese käed ei puuduta palke kordagi.

Haavapalgid kooritakse, ja hakitakse sellisteks väikesteks laastudeks ja seejärel liiguvad nad edasi sinna tehasesse, kus nad tehakse veelgi väiksemaks fraktsiooniks kruvipresside ja veskitega.

Puitmassile vajalik heledus tagatakse vesinikperoksiidi ja naatriumhüdroksiidi abil. Protesssi lõppetappis eraldatakse vesi ja järele jääb õhkkuiv puitmass.

Kui puitmass on valmis ja ladestatud, siis viimane etapp on laadida tooted autodele ja edasi läheb ta erinevate paberitoodete tootjatele.

17 protsenti toodangust läheb Euroopasse, ülejäänud läheb üle maailma, kus sellest saab ajakirjapaber, kartong, hügieenipaber, etiketipaber jmt.

Estonian Celli toodang on tilk meres: siin toodetakse vaid 175 tonni aastas, maailma nõudlus on 60 miljonit tonni aastas erinevate tselluloositoodete järele.

Tänapäevase paberi tootmisel ainult mehaanilisel teel toodetud puitmassist ei piisa. Vaja on ka keemilist tselluloosi, mida toodetakse näiteks Kehra paberitööstuses.

Paberitooteid on palju erinevaid. Näiteks jõupaberi jaoks on vaja tugevat tselluloosi, mis tuleb okaspuidust.

Kui tehakse trükipaberit, kasutatakse selleks lehtpuidu tselluloosi, aga selleks, et saada trükipaberil jäikust ja mahukaalu juurde, pannakse sinna paarkümmend protsenti puitmassi juurde.

Puitmass on tselluloosi aseaine, mille saagikus on ressursi mõttes kõrgem, aga teda üldjuhul kasutatakse paarkümmend protsenti kogu paberi retseptuurist.

Kuidas puitmassi Kundas toodetakse, vaadake „Osoonist“ ETVs, esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: