Vetikad tõotavad vähendada tööstuse heitgaaside hulka ({{commentsTotal}})

Mikrovetikad seovad süsihappegaasi kümme korda paremini kui maismaataimed. Seega võiks vetikaid kasutada n-ö bioloogiliste filtritena ka näiteks korstnagaasidest süsihappegaasi sidumiseks. Eesti maaülikooli tehnikainstituudi ja idufirma Power Algae koostöös on sel kevadel algamas tööstuseksperiment, et testida, kuidas töötab selline filter praktikas.

"Suur osa atmosfääri hapnikust on mikrovetikate toodetud. Selleks kasutavad nad valgust ja süsihappegaasi. Meie mõte on kasutada ära vetikate erakordset fotosünteesiaparaati, mis seob korstnagaasidest süsihappegaasi ja toodab samas hapnikku," selgitas maaülikooli bioenergeetika professor Timo Kikas.

Vetikareaktor
Vetikatega korstnagaasi puhastamiseks on välja töötatud fotobioreaktorid. "Selleks, et vetikas saaks hästi elada, on vaja tal loomulikult ka mingisuguseid söötmeid. See tähendab, et vaja on piisavalt lämmastikku ja fosforiühendeid. Nagu ka taimedel on vaja väetamist. Fotobioreaktoris on võimalik seda sama fosforit ja lämmastikku taaskasutada. Kui see reaktor on täidetud fotosünteesivate mikrovetikatega, siis on vaja neile kindlasti valgust," sõnas Kikas.

Valguse võimalikult efektiivselt ära kasuamiseks, on valgusallikas vetikamassi sees. Lisaks tuleb sinna sisse ka suitsugaas, mis puhutakse läbi vetikamassi võimalikult väikese mulliga, et see saaks võimalikult kiiresti massi imenduda. Seejärel juba vetikas ise tegutseb seal.

"Oleme tegelenud toote ja tehnoloogia arendusega 3–4 aastat. Alustasime sellest, et esialgu polnud head lahendust vetikate uurijatele. Selleks arendasime välja suuremõõdulise fotobioreaktori, mille esimene prototüüp koosneb kolmest moodulist, millest üks moodul on umbes sada liitrit," rääkis Power Algae esindaja Liina Joller.

Jolleri sõnul on vetikate kasutamist heitgaaside puhastamiseks uuritud viimase kümne aasta jooksul nii USA-s, Iisraelis kui ka Saksamaal. "Kõige keerukam osa selle arenduse juures on terviksüsteem. Selleks et see tööle saada, on vaja väga interdistsiplinaarseid teadmisi, et kõiki võimalikke detaile ette näha, mis võivad lõpuks tulemust mõjutada," rääkis Joller.

Vetikamassist uus kütus
Fotobioreaktoris töötab vetikamass seni, kuni elutingimused on optimaalsed. "Tegelikult saab kasutada ka väljavõetavat vetikamassi tootena. Näiteks on võimlaik eraldada neist õlisid, mida saab kasutada biokütuste tootmiseks. Neid saab omakorda suunata tagasi põletamisprotsessi, aga siis on seal fossiilsete kütuste asemel juba taastuvenergia," selgitas Kikas.

Fotobioreaktorite arendus- ja kasutusvõimalustest rääkisid Timo Kikas ja Liina Joller lähemalt Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.