Vetikad tõotavad vähendada tööstuse heitgaaside hulka
Mikrovetikad seovad süsihappegaasi kümme korda paremini kui maismaataimed. Seega võiks vetikaid kasutada n-ö bioloogiliste filtritena ka näiteks korstnagaasidest süsihappegaasi sidumiseks. Eesti maaülikooli tehnikainstituudi ja idufirma Power Algae koostöös on sel kevadel algamas tööstuseksperiment, et testida, kuidas töötab selline filter praktikas.
"Suur osa atmosfääri hapnikust on mikrovetikate toodetud. Selleks kasutavad nad valgust ja süsihappegaasi. Meie mõte on kasutada ära vetikate erakordset fotosünteesiaparaati, mis seob korstnagaasidest süsihappegaasi ja toodab samas hapnikku," selgitas maaülikooli bioenergeetika professor Timo Kikas.
Vetikareaktor
Vetikatega korstnagaasi puhastamiseks on välja töötatud fotobioreaktorid. "Selleks, et vetikas saaks hästi elada, on vaja tal loomulikult ka mingisuguseid söötmeid. See tähendab, et vaja on piisavalt lämmastikku ja fosforiühendeid. Nagu ka taimedel on vaja väetamist. Fotobioreaktoris on võimalik seda sama fosforit ja lämmastikku taaskasutada. Kui see reaktor on täidetud fotosünteesivate mikrovetikatega, siis on vaja neile kindlasti valgust," sõnas Kikas.
Valguse võimalikult efektiivselt ära kasuamiseks, on valgusallikas vetikamassi sees. Lisaks tuleb sinna sisse ka suitsugaas, mis puhutakse läbi vetikamassi võimalikult väikese mulliga, et see saaks võimalikult kiiresti massi imenduda. Seejärel juba vetikas ise tegutseb seal.
"Oleme tegelenud toote ja tehnoloogia arendusega 3–4 aastat. Alustasime sellest, et esialgu polnud head lahendust vetikate uurijatele. Selleks arendasime välja suuremõõdulise fotobioreaktori, mille esimene prototüüp koosneb kolmest moodulist, millest üks moodul on umbes sada liitrit," rääkis Power Algae esindaja Liina Joller.
Jolleri sõnul on vetikate kasutamist heitgaaside puhastamiseks uuritud viimase kümne aasta jooksul nii USA-s, Iisraelis kui ka Saksamaal. "Kõige keerukam osa selle arenduse juures on terviksüsteem. Selleks et see tööle saada, on vaja väga interdistsiplinaarseid teadmisi, et kõiki võimalikke detaile ette näha, mis võivad lõpuks tulemust mõjutada," rääkis Joller.
Vetikamassist uus kütus
Fotobioreaktoris töötab vetikamass seni, kuni elutingimused on optimaalsed. "Tegelikult saab kasutada ka väljavõetavat vetikamassi tootena. Näiteks on võimlaik eraldada neist õlisid, mida saab kasutada biokütuste tootmiseks. Neid saab omakorda suunata tagasi põletamisprotsessi, aga siis on seal fossiilsete kütuste asemel juba taastuvenergia," selgitas Kikas.
Fotobioreaktorite arendus- ja kasutusvõimalustest rääkisid Timo Kikas ja Liina Joller lähemalt Vikerraadio rubriigis "Nutikas".
Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa