Vetikad tõotavad vähendada tööstuse heitgaaside hulka ({{commentsTotal}})

Mikrovetikad seovad süsihappegaasi kümme korda paremini kui maismaataimed. Seega võiks vetikaid kasutada n-ö bioloogiliste filtritena ka näiteks korstnagaasidest süsihappegaasi sidumiseks. Eesti maaülikooli tehnikainstituudi ja idufirma Power Algae koostöös on sel kevadel algamas tööstuseksperiment, et testida, kuidas töötab selline filter praktikas.

"Suur osa atmosfääri hapnikust on mikrovetikate toodetud. Selleks kasutavad nad valgust ja süsihappegaasi. Meie mõte on kasutada ära vetikate erakordset fotosünteesiaparaati, mis seob korstnagaasidest süsihappegaasi ja toodab samas hapnikku," selgitas maaülikooli bioenergeetika professor Timo Kikas.

Vetikareaktor
Vetikatega korstnagaasi puhastamiseks on välja töötatud fotobioreaktorid. "Selleks, et vetikas saaks hästi elada, on vaja tal loomulikult ka mingisuguseid söötmeid. See tähendab, et vaja on piisavalt lämmastikku ja fosforiühendeid. Nagu ka taimedel on vaja väetamist. Fotobioreaktoris on võimalik seda sama fosforit ja lämmastikku taaskasutada. Kui see reaktor on täidetud fotosünteesivate mikrovetikatega, siis on vaja neile kindlasti valgust," sõnas Kikas.

Valguse võimalikult efektiivselt ära kasuamiseks, on valgusallikas vetikamassi sees. Lisaks tuleb sinna sisse ka suitsugaas, mis puhutakse läbi vetikamassi võimalikult väikese mulliga, et see saaks võimalikult kiiresti massi imenduda. Seejärel juba vetikas ise tegutseb seal.

"Oleme tegelenud toote ja tehnoloogia arendusega 3–4 aastat. Alustasime sellest, et esialgu polnud head lahendust vetikate uurijatele. Selleks arendasime välja suuremõõdulise fotobioreaktori, mille esimene prototüüp koosneb kolmest moodulist, millest üks moodul on umbes sada liitrit," rääkis Power Algae esindaja Liina Joller.

Jolleri sõnul on vetikate kasutamist heitgaaside puhastamiseks uuritud viimase kümne aasta jooksul nii USA-s, Iisraelis kui ka Saksamaal. "Kõige keerukam osa selle arenduse juures on terviksüsteem. Selleks et see tööle saada, on vaja väga interdistsiplinaarseid teadmisi, et kõiki võimalikke detaile ette näha, mis võivad lõpuks tulemust mõjutada," rääkis Joller.

Vetikamassist uus kütus
Fotobioreaktoris töötab vetikamass seni, kuni elutingimused on optimaalsed. "Tegelikult saab kasutada ka väljavõetavat vetikamassi tootena. Näiteks on võimlaik eraldada neist õlisid, mida saab kasutada biokütuste tootmiseks. Neid saab omakorda suunata tagasi põletamisprotsessi, aga siis on seal fossiilsete kütuste asemel juba taastuvenergia," selgitas Kikas.

Fotobioreaktorite arendus- ja kasutusvõimalustest rääkisid Timo Kikas ja Liina Joller lähemalt Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: