Vaataja küsib: kas erinevad spordialad pärsivad üksteist? ({{commentsTotal}})

Tervisejooksja Emajõe kaldal.
Tervisejooksja Emajõe kaldal. Autor/allikas: Virgo Siil

Hooaja vahetumisega vahetavad inimesed ka spordialasid, talvised alad asendatakse suvisemate tegevustega. Novaatori vaataja soovis teada, kas on selliseid alasid, mida ei tasu harrastada, kuna need töötavad teineteisele vastu, pärsivad kummagi tegevuse jaoks vajalike lihaste arengut – näiteks jalgrattasõit ja suusatamine.

Küsimusele vastab Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juht, sporditeadlane Priit Kaasik. “Ma niimoodi ei julge lausa erinevatesse kategooriatesse panna, et need töötavad teineteisele vastu. Kui võtta jalgrattaspordi ja suusatamise näide, siis eks need ole vastupidavusalad mõlemad,” sõnas Kaasik.

Priit Kaasiku sõnul on suusatamine tehnilisem ala ja samuti võivad treeningut mõjutada keskkonnatingimused, aga kui see erinevus välja arvata, siis peaksid need alad teineteist pigem toetama. Samuti leiab ta, et jooksutreening, olgu see siis staadioni- või murdmaajooks, toetab jalgrattatreeningut. Vastupidi ehk mitte nii hästi ei toeta, kuid mingil määral siiski.

“Teiselt poolt võttes peab silmas pidama ka sportliku või saavutusvõime taset, millest jutt käib,” rääkis Kaasik. Tippspordis mängivad väiksemad nüansid suuremat rolli ja treeningplaanid on täpsemalt paigas. “Kui me sellist rahvasporti silmas peame, siis tõenäoliselt ei ole siin üldse mingisuguseid valukohti, et ühe ala harrastamine olulisel määral teist ala segaks,” ütles ta.

Laiemates kategooriates ehk jõu- ja vastupidavusalade vahel aga siiski mõningad erinevused ilmnevad. “Kui rääkida bioloogilise tausta mõttes, siis ma ei taha öelda, et segavad, aga tekitavad probleeme jõutreeningu ja vastupidavusliku võimekuse omavahelised kombinatsioonid ja nende paralleelne arendamine,” rääkis Priit Kaasik. Vastupidavusalade esindajad küll tegelevad olulisel määral jõu arendamisega, aga ei kasuta maksimaalseid raskusi.

“Bioloogia seisukohalt võttes need kaks suunda tõesti päris hästi kokku ei lähe ja jõuvõimekuse arendamine töötab vastu vastupidavusvõimekuse arendamisele ja teistpidi kah,” sõnas Kaasik. Kahe kategooria vahel tasakaalu leidmine, paradoksi lahendamine sõltub treeneri ja sportlase tarkusest, tuleb kasutada treeningus läbimõeldult selliseid jõuharjutuse komponente, et saavutada eesmärk ning edu vastupidavusalal.

Omaette kategooriaks jõu- ja vastupidavusalade vahel saab ehk sõudmist pidada. Ühelt poolt on sõudmises edukad suured ja tugevad sportlased, teisalt saavutavad nad ka erialaväliselt vastupidavusaladel häid tulemusi. Sõudjad on tulnud headele kohtadele Tartu maratoni nii suusatamise-, kui ka jalgrattavõistlustel. “Kui mina isiklikult peaks sellise spetsifikatsiooni tegema, siis sätiksin sõudjad täitsa eraldi klassifikatsioonikasti,” rääkis sporditeadlane.

Alade omavahelise sobivuse üle tervisespordi tasemel seega muretsema ei pea. “Igasugune liigutustegevus või treening on teretulnud, kui see on tehtud õigesti. Eks siingi on omad ohud nii koormuste kui liigutuste tehnika mõttes,” sõnas sporditeadlane.

 



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.